Vähkkasvajat levitavad spioonid jäid vahele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Praegu kasutatakse vähiga võitlemiseks enamasti keemiaravi.

FOTO: Corbis/Scanpix

Mõnd tüüpi vähid levitavad valku, mis äratab uinuvad vähirakud kõikjal kehas. Selle mehhanismi pidurdamine aitaks panna piiri vähi kõige ohtlikumale staadiumile metastaasile, kirjutab Alo Lõhmus.

Enamik vähiohvreid ei sure esmasesse kasvajasse, vaid neile saab saatuslikuks vähi levik üle kogu organismi. Näiteks rinnavähk pole eluohtlik, kui vähile õnnestub jaole saada enne selle laialdasemat levikut, mille käigus satuvad löögi alla ka elutähtsad organid.

Kui arstid õpiksid seda protsessi blokeerima, oleks vähivastases võitluses pool võitu sama hästi kui käes.

Paraku on metastaas ülimalt salakaval nähtus: ehkki vähkkasvaja hakkab oma rakke verre levitama juba väga varases staadiumis, ei hakka need rakud uutes asukohtades sugugi kohe kasvajateks arenema.

«Mingil põhjusel istuvad need rakud puhkeseisundis seni, kuni miski hakkab stimuleerima nende kasvu,» rääkis ajakirjale Nature Massachusettsi Cambridge`i Whiteheadi biomeditsiini instituudi teadlane Sandra McAllister. «Me tegelikult veel ei tea, mis neid üle keha levinud metastaatilisi rakke aktiveerib.»

Üks võimalikke äratusmehhanisme selgus aga McAllisteri ja tema kolleegide läbi viidud katsetest, mille käigus nakatati hiired kahte tüüpi vähirakkudega.

Esmalt viidi hiirte kehasse laboris kasvatatud kiiresti arenevad rinnavähirakud (teadlased nimetasid neid isekeskis sütikuteks), neile lisaks aga ka sellised vähirakud, mis kasvavad aeglaselt ja metastaseeruvad väga harva (vastuvõtjad).

Selgus, et pelgalt sütikute olemasolust organismis piisas, et ka vastuvõtjad hakkaksid tavapärasest kiiremini arenema ja levima. Muidu loiud vastuvõtjad levitasid selliste hiirte kehades metastaase tervelt üheksa korda rohkem kui neis hiirtes, kus sütikud puudusid.

Katsete tulemusi analüüsides veendusid teadlased, et vähirakkude äratamises mängis olulist rolli valk nimega osteopontiin, mida sütikud tootsid. Seda valku on varemgi märgatud kui areneva vähi võimalikku biomarkerit.

Osteopontiini taseme tõus kehas võib ennustada näiteks rinna- või eesnäärmevähki. Osteopontiini hulka organismis suurendab aga ka suitsetamine, mis võib sel teel aktiveerida miinidena ootavaid vähirakke (nt kõhunäärmevähki).

Kui teadlased aga blokeerisid sütikute võime osteopontiini eritada, siis arenesid sütikud küll edasi, ent nende mõju organismi teises otsas asunud vastuvõtjatele lakkas.

Osteopontiin võib äratajana toimida sel moel, et õhutab luuüdi eritama verre teatud tüüpi rakke, mida vähirakud kudede koloniseerimisel ära kasutavad.

Kuid nagu vähi puhul ikka, on asi tegelikult palju keerulisem kui ülaltoodud kirjeldusest paistab.

Nimelt käituvad mõned kasvajad sütikutele risti vastupidiselt: nad hoopis blokeerivad teiste kasvajate arengu organismis, nurjates nende veresoonkonna väljakujunemise.

Seega tuleks enne kliiniliste meetmete rakendamist õppida määrama, kas patsiendil arenev vähk tegeleb teiste kasvajate ergutamise või hoopis tagakiusamisega.

Kevadel teatas California ülikooli teadlane Terumi Kohwi-Shigematsu samalaadse seose avastamisest valgu SATB1 ja vähkkasvaja tõenäolise meta-staasi vahel. See valk on rakutuumas tegev geenide avaldumise korraldamisega ehk teatud geenide välja- ja teiste sisselülitamisega.

Vähiraku tuumas muudab ta geeniekspressiooni sel moel, et rakk hakkab agressiivselt käituma – ja nagu avastas Kohwi-Shigematsu, mida rohkem on vähirakkudes SATB1 valku, seda hoogsamalt need rakud metastaseeruvad.

See seos viitabki võimalusele paljastada vähkkasvaja metastaseerumisplaanid SATB1 kaudu juba enne vähirakkude jõudmist lümfisõlmedesse, mida kasutatakse vähi leviku diagnoosimiseks praegu.

Kui näiteks õigeaegselt avastatud rinnavähi rakud sisaldavad tähelepanuväärsel määral SATB1 valku, on oodata vähi levikut kogu organismis ning selle vastu saab võitlema hakata juba enne leviku tegelikku algust.

    Tagasi üles