Integrast – uus sõimusõna eestimeelse venelase kohta

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ivan Makarov Eesti Raadio 80. sünnipäeval Mustpeade Majas traditsiooniliste aastapreemiate jagamisel..

FOTO: Peeter Langovits.

Ajakirjanikud Ivan Makarov ja Pavel Ivanov ning abiturient Sergei Metlev on oma väljaütlemiste tõttu pälvinud paljude rahvuskaaslaste meelepaha, sest üritavad murda venelaste vastuseisu kõige eestimeelse suhtes.


Ivan Makarov, Raadio 4 saatejuht ja muusik on üks neist, keda uue mõistega on nimetatud. Integrast on väga pilkav sõimunimi. Tuleb tõega au anda, et Makarovi vaated on mõneti isegi radikaalsemad kui mõnel eestlasel.

«Need inimesed, keda vahel nii nimetatakse - nad peavad Eestit oma koduks tavaliselt. Nad tunnevad Eesti kultuuri, nad räägivad Eesti keelt üsna hästi,» ütles Makarov.

Oma otseütlemise ja tõe otsimisega on mees pälvinud isegi paljude vanade sõprade halvakspanu ja seda üldsegi mitte ainult Eestis.

Eesti venelastel on tekkinud üsna üheselt kriitiline suhtumine Ansipisse ja tema valitsusse. Makarov püüab näha elu ja peamiselt ka majandust positiivsemast küljest ja analüüsivalt. See tähendab, et propaganda, mis ütleb, et Ansip on kõiges süüdi, tema peal ei tööta.

«Kui kõiki arvamusi filtreeritakse, kui üks tuntud nii Eesti kui ka venekeelne internetiportaal filtreerib isegi arvamusi. Näiteks kui kirjutaks midagi head Eesti presidendi või peaministri kohta, siis see arvamus kustutatakse,» ütles Makarov.

Eesti keelt oskavad muidugi väga paljud venelased või teised vene keelt kõnelevate rahvuste esindajad. Ka Pavel Ivanov on üks neist, kes suudab end vabalt ka eesti keeles väljendada. Ta töötab ajalehe MK Estonija peatoimetajana.

Tema veendumus on, et valitsuskriitilisus ei väljendu üldse mingit meelsust või eriti veel venemeelsust. Lihtsalt ühed on parempoolsete, teised vasakpoolsete vaadetega.

«Tegelikult me ei tea palju sellest, mida tahab venekeelne elanikkonda, sest kui te otsustate selle järgi, mida kirjutatakse kohalikus venekeelses pressis või näiteks internetis, siis te eksite rängalt,» selgitas Makarov. «Seal on ilma tegemas võib-olla sadakond marginaali ja väga palju kirjutajaid Venemaalt.»

«Selline väga suur soov oleks, et vene keel oleks riigikeel Eestis. Muidugi minu arust on see võimatu ja ohtlik, sest Eesti rahvas on niivõrd väike. Sellised soovid on utoopilised ja tuleks oodata lihtsalt. Ilmselt aeg ravib,» ütles Sergei Metlev.

Sergei Metlev pakub välja, et Ida-Virumaa on paslik näitamaks, milline on täna Vene kogukond. Pavel Ivanov pakub aga välja uuenenud Vene kultuurikeskuse Tallinnas. Ivanovi meelest on Eesti ajakirjandus kahjuks Vene kogukonna sidunud väga üheülbaliselt ühe sündmusega - aprillisündmusega 2007.

Tõsi on see, et Eesti ajakirjandus on ehk liialt palju kõnelenud ja vahendanud uudiseid neljast pronksiöö tegelasest - Revast, Zirõkist, Linterist ja Klenskist. Kas aga nende sõnal on kaalu ka Eesti venelaste seas? Kas nad on arvamusliidrid?

«Klenski on arvamusliider, aga mitte kõigi jaoks. Ta on teatud kildkonna arvamusliider,» arvas Makarov.

«Nad on arvamusliidrid väga kitsa ringkonna jaoks. Kui vaadata europarlamendi valimisi, siis Klenski sai 7000 häält. See näitab tegelikult kõike,» arvas Metlev.

Tagasi üles