Kohalikku poliitikut süüdistatakse vereproovi võltsimises

Kohus. Foto: Lauri Kulpsoo

Läänemaa Keskerakonna poliitikut Mati Ristmägit süüdistatakse selles, et oma alkoholijoobes autojuhtimise varjamiseks võltsis ta ekspertiisi saadetud vereproovi dokumente.

Kolm aastat tagasi 2010. aasta oktoobris põrnitsesid Haapsalu politseinikud hämmastusega Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist saabunud paberit. Asi puudutas ühte Haapsalust Tallinnasse alkoholijoobe tuvastamiseks saadetud  vereproovi. Tulemused näitasid, et veri on puhas. Ei tilkagi alkoholi. Proov kuulus Mati Ristmägile, Läänemaal tuntud omavalitsustegelasele, Keskerakonna Taebala piirkonna juhile. Septembri lõpus oli ta Haapsalus kinni peetud alkoholijoobes autojuhtimise kahtlusega.

«Lehkas tugevasti alkoholi järele, taarus, koordinatsioonihäired,» kirjeldasid patrullpolitseinikud mehe seisundit. Alkomeeter näitas samuti joovet -  0,96 promilli.  Just sellest vastuolust – kuidas siis vereproov puhtaks osutus - ka politseinike hämmastus. Algas pikk uurimine, mis päädis kõigepealt Pärnu Maakohtus ja eelmine nädal ka Tallinna Ringkonnakohtus Ristmägile süüdimõistva otsusega (mitte joobes juhtimise, vaid võltsimise eest). Üles jäid aga ka kahtlused Läänemaa Haigla ja selle töötajate suhtes, et nemad on aidanud vereproovi ümbervahetamist ja dokumentide võltsimist korraldada.

Tuleb kohe öelda, et kuigi kahes esimeses astmes on Ristmägi süüdi mõistetud, on Riigikohus veel ees, seega kohtuotsus pole jõustunud. Ristmägi ütlebki Postimehele: «Kindlasti lähen Riigikohtusse edasi.»

Võttes aga aluseks praegused kohtuotsused oli sündmuste ahel süüdistuse kohaselt (millega on nõustunud siis ka kaks kohtuastet) järgmine. 23.septembril 2010 peeti Ristmägi Haapsalus autoroolis kinni. Väliste tunnuste põhjal oli purjus ja puhus ka alkomeetrisse 0,96 promilli. Kuna kohapealse alkomeetri näitu juriidiliselt arvestada ei saa, toimetati mees Haapsalu politseijaoskonda, kus tal paluti puhuda tõenduslikku alkomeetrisse. Sellest Ristmägi keeldus. Järgmine sõit viis Läänemaa haiglasse, kus võeti vereproov, pitseeriti, suleti külmikusse ja saadeti nädalapäevad hiljem Tallinnasse ekspertiisi. Sealt tuli lõpuks siis negatiivne vastust. Selge on see, et politseil tekkis kahtlust, et keegi on vahepeal vereprooviga manipuleerinud.

Prokuratuur läks lõpuks kohtusse kolme erineva paragrahvi, aga põhimõtteliselt kahe süüdistusega – tõendite kõrvaldamine ja kunstlik loomine ehk vereproovide ümbervahetamine ning dokumentide võltsimine ehk siis vereprooviga kaasnevate paberite muutmine. Esimeses asjas, vereproovi vahetamises Ristmägi süüdi ei jäänud. Kohus küll nõustus, et vereproovid on vahetatud, aga ei leidnud, et oleks piisavalt tõestatud, et vahetajaks oli ju personaalselt Ristmägi. Kuid võltsimises jäi Ristmägi süüdi. Nimelt vereproovi võtnud õde tunnistas kohtus, et vereproovi võttes täitis tema vajalikud paberid (verekotile tuleb teha vastavad märkmed nagu nimi, proovi võtmise aeg, number jne), aga sellel verekotil mis lõpuks Kohtuekspertiisi jõudis, ei olnud enam tema käekiri.

Käekirjaekspert võrdles mitmete haigla töötajate käekirja, süüdistava käekirja ja otsustas lõpuks, et tegu on just Ristmägi käekirjaga. Kaudselt annab kõik see kokku siiski mõista, et tehti sohki ja veri vahetati ära. Jääb ülesse aga ka mitmeid küsimusi. Eelkõige see, kas Ristmägil oli Läänemaa haiglas kaasosaline, keegi kes teda aitas, verd vahetas ja võltsimisel juhendas – selline kahtlus on ilmselge.

Postimehele teadaolevalt algselt ka oli kahtlustuses kirjas ühe Läänemaa haigla töötaja nimi, aga ilmselt õiguskaitseorganid ühel hetkel otsustasid, et tõendite põhjal on kindlam minna ainult Ristmägi vastu.

Pikemalt loe Postimees Plussist või Postimehe paberlehest!