Haldusreformiga viivitamine loob kogu ühiskonnas stressi

Mikk Salu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimgeograafia professor Rein Ahas.
Inimgeograafia professor Rein Ahas. Foto: Margus Ansu / Postimees

Tartu Ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas ütleb, et linnastumise ja küla väljasuremise protsessid, mida Eestis näeme, toimuvad kogu maailmas. 21. sajand on muutnud ühiskonnakorraldust ja tootmist, inimestel on rohkem infot ja vabadust ning nad teevad varasemaga võrreldes väga teistsuguseid otsuseid.

Kui ma vaatan Eesti tõmbekeskuste kaarti, mille regionaalminister Siim-Valmar Kiisler hiljuti välja käis, ja panen selle kõrvale need kaardid, mida teie koos kolleegidega olete Eesti tõmbekeskuste kohta teinud, siis on pildid väga erinevad. Esiteks on nn Kiisleri kaardil tõmbekeskusi palju rohkem, teie mobiilpositsioneerimise uuringute põhjal valminud kaardil aga palju vähem. Kui näiteks Tartumaal on tõmbekeskustena pandud kirja Tartu, Elva ja arutatakse, kas lisada Kallaste või Alatskivi, siis mobiiliuuringute järgi pole peale Tartu ju tegelikult ühtegi teist?

Esiteks tuleb arvestada metoodikat, ja mobiilpositsioneerimise metoodika järgi tuleb tõepoolest esile, et neis piirkondades – Tartumaa, Jõgevamaa, Peipsi kallas – on Tartu tõmme nii tugev, et kohalik tasand ei tule välja. See näitab, et elu on väga Tartu-keskne. See mobiiliuuring on aga üks sisend tõmbekeskustepõhisesse haldusreformi kavasse. Saan aga aru, et omavalitsusliidud tegid ettepanekuid ja nägid oma piirkondades ka teisi olulisi keskusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles