Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Televisiooni peadirektori Aare Urmi sõnul on ebanormaalne praegune olukord, kus ETV ja Eesti Raadio saavad riigilt praktiliselt ühesugust toetust, kuigi kulud televisioonile on kaks korda suuremad.
Tänavu on Eesti Televisioonile riigieelarvest kultuuriministeeriumi realt eraldatud pisut üle 84 miljoni krooni. Eesti Raadio sai riigi toetust samast kohast 71 miljonit krooni. Järgmise aasta eelarveprojektis need summad suurenenud pole.
Urmi sõnul näitab maailmapraktika, et tavapäraselt kulub eraldatud rahast televisioonile 70 protsenti ja raadiole 30 protsenti. «Juba edastuskulud on meil ligi 18 miljonit krooni, mis ei ole võrreldav raadio omaga,» lausus Urm.
Võimalik palgatõus
Urmi ütlusel tuleks ühe võimalusena kaaluda Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ühendamist ja neile ühise summa eraldamist, mis annaks võimaluse paremini raha jaotada ja ennast majandada.
«Selline plaan ei ole tingitud mitte minu võimuihast, vaid majanduslikust mõtlemisest, sest ühe organisatsioonina oleks ka nende ülalpidamine odavam ja ära need kuhugi kaduda ei tohi,» märkis ta.
Samas ei soostu Urm ütlema, kui palju raha saaks kahe organisatsiooni liitmisega kokku hoida ning kui paljud inimesed seeläbi oma töö kaotaksid.
«Näiteks palgafondi pealt pole kokkuhoiust mõtet rääkida, sest osa töökohtade kadumise arvelt tuleb tõsta teiste töötajate palku,» rääkis ta.
Urmi sõnul ei ole normaalne, et osa toimetajaid nii televisioonis kui raadios saavad põhipalgana kolm kuni neli tuhat krooni ja peavad äraelamiseks kõrvalt lisateenistust otsima.
«Kahe organisatsiooni liitmise puhul on tegemist pidevalt areneva protsessiga, mistõttu ei saa öelda, et sellest hetkest töötab siin või seal niipalju inimesi vähem või rohkem,» rääkis Urm.
Tema sõnul saab kulusid kindlasti kokku hoida näiteks juhtkonna arvelt, sest ühe asutuse puhul ei ole vaja enam kahte struktuuri. Liita võiks samuti raamatupidamise ja reklaami osakonnad.
Liitmine on mõeldav
Ringhäälingunõukogu esimehe Tiit Sinissaare sõnul on ETV ja Eesti Raadio ühendamine teoreetiliselt võimalik, kuid esmalt tuleb võimalikud variandid põhjalikult läbi kaaluda.
«Esmapilgul võib see ideena ju väga hea tunduda, sest loogiliselt võttes peaks see tõesti odavam tulema, kuid kuna tegemist on erinevate organisatsioonidega, siis peavad meediaasjatundjad seda eelnevalt põhjalikult kaaluma, et saadav kokkuhoid ei oleks mõttetult väike,» rääkis Sinissaar.
Tema hinnangul oleks mõeldav, et liidetakse just teenindavad üksused, kuid toimetuste liitmisest ei saa nende liialt erinevate meetodite tõttu mingil juhul rääkida.
«Näiteks uudiste tegemine helis või pildis on kaks täiesti erinevat asja, mida koos teha on väga raske,» lausus Sinissaar.
«Võin seda kinnitada oma 12-aastase raadiotöö kogemuse põhjal ja seda meelt oli teisipäevasel valitsuse kabinetiistungil, kus ETV ja Eesti Raadio küsimusi arutati, ka rahvastikuminister Katrin Saks, kes on pikka aega teles töötanud,» rääkis Sinissaar.
Ühe võimalusena tuleb Sinissaare hinnangul kaaluda ühise katusorganisatsiooni loomist, kes haldaks mõlema organisatsiooni majandustegevust.
Rääkides praegusest rahajaotusest, on Sinissaar nõus väitega, et ei ole õige riigiraadiole ja -televisioonile praktiliselt ühepalju raha jagada.
«Euroopa praktika varal on tõesti selge, et televisiooni tegemine on raadiost tunduvalt kallim, mistõttu peaks ETV riigilt mõnevõrra rohkem raha saama,» ütles ta.
Sinissaare arvates on selles ka põhjus, miks Eesti Televisioon on sattunud suurtesse võlgadesse, aga Eesti Raadio on suutnud endaga enam-vähem toime tulla. «Selge on see, et praegusesse olukorda tuleb kiiresti lahendus tuua,» märkis Sinissaar.
Võlad 30 miljonit
Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio võimalik liitmine või reformimine on praegu arutluse all ka valitsuses, mille teisipäevasel kabinetiistungil aga ühtegi otsust veel ei langetatud.
Valitsus kohustas sellel ETVd, ringhäälingunõukogu ja kultuuriministeeriumi moodustama töögrupi, kellel tuleb leida vastus õhku jäänud küsimustele.
Lisaks edasise reformikava kinnitamisele ootab Urm valitsuselt ligi 30 miljoni krooni suurust rahaeraldust, millega tuleb katta ETV viimastel aastatel tekkinud võlad ringhäälingu saatekeskuse, maksuameti, Euroopa Ringhäälingute Liidu ja teiste võlanõudjate ees.
Urmi sõnul suudab ETV praeguse tegevuse juures oma kuludega enam-vähem toime tulla, kuid seniseid võlgu jooksvatest sissetulekutest katta ei suudeta.
«Riigi eraldatud 84 miljonist kroonist on meil praegu alles veel vaid mõni miljon ning ülejäänud kuud tuleb elada reklaamirahast ja omatoodete müügist saadavates tuludest, mida on kokku umbes 65 miljonit krooni,» lausus Urm.
Riigilt täiendava toetuse saamises on Urm aga kindel, kuna teist väljapääsu riigil ei ole, sest vastasel korral ei suudaks ETV mingi aja pärast oma tegevust rahapuudusel jätkata.
«Tegemist on ikkagi avalik-õigusliku televisiooniga, mis ühel riigil peab olemas olema ja mille kadumist me ei saa endale lubada,» lausus Urm.
KÜSITLUS
Kas ETV peaks riigilt rohkem raha saama kui Eesti Raadio?
Vahur Kersna
ETV saatejuht
Otse loomulikult peaks televisioon rohkem raha saama. Kas või selle järgi otsustades, kui me vaatame, kui mõnusalt elavad kolleegid raadios - ma ei arva, et nad halvasti palka saavad. Samal ajal liiguvad higistes, pimedates telemaja koridorides varjudena ringi alatoidetud teletöötajad.
Ma ei tea, mille alusel praegu raha jaotatakse. Televisioon peaks saama kaks korda nii palju kui raadio, siis oleks jaotus optimaalne. Eeskuju tuleks võtta soomlaste Yleisradiolt.
Lea Veelma
Raadio 2 saatejuht
Minu arvates peaks professionaalsel ajakirjanikul olema võimalus vabalt oma tööd teha, mitte muretsema raha pärast ja olema oma saatele mänedzheriks. Ise teen küll Raadio 2s vaid «Kunstikanali» saadet, aga tean, kui keeruline on raha saamine.
Televisioon on siiski üldiselt kallim kui raadio. Riik peaks esmalt selgeks tegema, kas avalik-õigusliku televisiooni ülalpidamist peetakse vajalikuks.
Peeter Kreitzberg
ringhäälingunõukogu liige
Levinud tava kohaselt jagatakse eelarve televisiooni ja raadio vahel proportsioonis 2/3 ja 1/3, aga see sõltub ka raadiokanalite arvust ja teleprogrammi mahust. Eestis on summad seni umbes pooleks jagatud ja ringhäälingunõukogu peab nüüd seda ümber jagama hakkama. See eeldab tõsist majandusanalüüsi.
Teletegemisega kaasnevad ilmselt suuremad kulud, kuid tehniliselt on mõlemad valdkonnad olnud alarahastatud.
Hindrek Riikoja
Ede Schank
majandus@postimees.ee