E, 3.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sindi-Lodja lähedalt leiti veel üks kiviaja asula

Sindi-Lodja lähedalt leiti veel üks kiviaja asula
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Pärnu koolipoiss Lauri Mikkelsaar, kes kuu aega tagasi juhatas arheoloogid Eesti tõenäoliselt kõige vanema asulakoha jälgedele, leidis Pärnu jõe äärest veel ühe kiviaja asula.

Tartu Ülikooli arheoloogia õppetooli lektor Aivar Kriiska ütles, et Mikkelsaare leid võimaldab Sindi-Lodja asulat uue asulakohaga võrrelda.

Sindi-Lodjas on inimesed elanud umbes 11 000 aastat tagasi, uus asula võib olla umbes 3000 aastat noorem. «Täpselt ma uut asulat dateerida ei oska, esialgne mõte on umbes 6000 aastat enne Kristust,» lausus Kriiska.

Pärast Eesti vanimaks peetava Sindi-Lodja asula avastamist kohtas Kriiska Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 10. klassi õpilast Mikkelsaart kaevandis üha sagedamini. Koos jalutati Pärnu jõe kaldal ja otsiti kohti, kus veel võiks olla muistsetele asulakohtadele viitavat musta huumusekihti.

Loodavad uusi leide

Ühe ojasuudme lähedal Kriiskal ja Mikkelsaarel ei vedanud. Tugev ojasäng viitas küll oja vanusele, kuid vaatamata kalda puhastamisele nad asustuskihti ei leidnud. Hiljem jätkas Mikkelsaar üksi kihi otsimist.

15. oktoobril leidiski ta jõe äärest hallika tulekivikillu, mille kohal kaldaseinas paistis must triip. Kaevama hakates paljastus 20-30 sentimeetri paksune asustuskiht, mis tänaseks on puhastatud paari meetri laiuses.

21. oktoobril otsustas Kriiska vaatama minna, ega Sindi-Lodja kaevandis lõhutud ole. Mikkelsaart kohates tuli uus asustuskiht jutuks ja koos asuti seda uurima. Välja tuli kaks tulekivikildu, mis Kriiska ütlusel viitavad ilmeksimatult inimtoimingutele. Kaks päeva hiljem leidis Mikkelsaar veel kolm tulekivikildu.

Kriiska hinnangul võib muistseid asulakohti olla tervel Pärnu jõe alamjooksul ja ta kavatseb koos Mikkelsaarega paiga läbi uurida. «Lauri on väga kiiresti õige metoodika omandanud ja siit (Pärnu jõe mõlemal kaldal Pärnust Sindini - T. R.) võib veel kena leiumaterjali tulla,» kiitis Kriiska ajaloohuvilist noormeest.

Seni on Pärnumaa esiajaloo uurimist toetanud Pärnumaa Kultuurkapital, mis enne Sindi-Lodja avastamist andis Kriiskale uuringuteks 6000 krooni. Pärast Eesti ajalugu muutvat avastust on Paikuse vald lubanud asulakoha kaardistada ning Pärnu muuseum leidude ja kaartide joonistamist rahastada.

Teadlased abistavad

Kriiska hinnangul maksaksid Sindi-Lodja väljakaevamised paarsada tuhat krooni, kogu Pärnu jõe alamjooksu läbiuurimine mitu korda rohkem. Kohtumisest peaminister Mart Laariga jäi Kriiskale mulje, et valitsus võib Eesti esiajaloo uurimist toetada, kuid midagi konkreetset sellele järgnenud pole.

Küll on aga Kriiskale abi pakkunud mitu nimekat teadlast, kes pole oma töö ja proovide eest tasu küsinud.

Koostöös geoloogide Anneli Poska, Siim Veski, Leili Saarse ja Atko Heinsaluga peaks kevadeks selguma, kas Sindi-Lodja asus mere- või jõekaldal, milline oli tollal kliima ja muud huvitavat.

Läbirääkimised leidude dateerimiseks algavad detsembris Rootsis Uppsalas. Kriiska ütles, et loodetavasti õnnestub selleks ajaks kihist avastada mõni söestunud taimeseeme.

Siis poleks vaja leitud loomaluutükke proovideks hävitada, kuigi paleozooloog Lembi Lõugas on ka nende dateerimiseks valmis.

Teet Roosaar
uudised@postimees.ee

Teet Roosaar töötab ajalehes Pärnu Postimees

Tagasi üles