Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2089189t1hc568.jpg)
Kolm päeva enne Isamaaliidu ja Keskerakonna vahelise Tallinna võimulahingu pearünnakut tõstis siseminister Tarmo Loodus kilbile üheksa aastat tagasi Savisaare valitsuse sõlmitud kokkuleppe, mis lubab puutumatust endistele julgeolekuohvitseridele.
Eile hommikul andis Loodus kaitsepolitsei (kapo) peadirektorile Jüri Pihlile korralduse uurida, kuidas sõlmisid Savisaare valitsuse riigiminister Raivo Vare ja KGB kindral Vjatsheslav Shironin 18. detsembril 1991 leppe, mis tagab Eesti NSV KGB töötajatele õigusliku ja sotsiaalse kaitse.
Puutumatuse lubadus
«Eesti Vabariigi valitsus kohustub /---/ mitte lubama endiste RJK (riikliku julgeolekukomitee - toim) kaastöötajate õiguste ja vabaduste piiramist, kriminaalkorras ning muul viisil vastutusele võtmist nende eelneva teenistuse või töötamise tõttu riikliku julgeoleku organeis, kui nende tegevus oli kooskõlas kehtinud seadusandlusega,» andis Savisaare valitsus üheksa aastat tagasi KGB-laste puutumatuse lubaduse.
Praegu kehtiv välismaalaste seadus aga välistab KGB endistele mittekodanikest töötajatele ja nende pereliikmetele elamislubade andmise või pikendamise. Kümned väljasaatmis-ohtu sattunud kunagised julgeolekuohvitserid käivad nüüd koos naiste ja lastega Eesti riigiga kohut, paludes valitsuse ei-otsused tühistada.
Looduse ülesande kohaselt peab kapo kindlaks tegema Vare-Shironini kokkuleppe sünniloo nagu ka selle, miks kadus riigikantseleist lepingu eesti- ja venekeelne tekst.
Kapo pressiesindaja Hannes Kont ütles eile kidakeelselt: «Me kontrollime Vare-Shironini lepinguga seonduvat.»
Savisaar aga suhtus loosse huumoriga. «Oleks ju päris tore koos Jüri Raidla, Lennart Meri, Raivo Vare ja teistega Patareis istuda,» loetles ta oma kunagise valitsuse ministrite nimesid.
Vare ise on öelnud, et temast jäid KGB likvideerimise materjalid riigikantseleisse.
Ent tollase ülemnõukogu liige Rein Järlik vaidleb talle vastu. «Lugesin Vähi valitsuse riigiministri Veeringu juures läbi kõik KGB likvideerimise materjalid, kuid nn sotsiaalsete tagatiste kokkulepet seal ei olnud,» mäletab Järlik.
Kui Savisaare valitsus näitas ülemnõukogu liikmetele Eesti NSV KGB likvideerimise lõppakti, oli sellel kinni kaetud neljas punkt, mis sisaldas viidet Vare-Shironini detsembrileppele. Järlikule valetas keegi Savisaare valitsuse ametnikest, et KGB töötajatele õiguslikku kaitset lubav lepe jäi sõlmimata.
Eesti võimud nägid kokkuleppe faksiimilet alles möödunud neljapäeval, kui vandeadvokaadi vanemabi Sven Sillar esitas selle Tallinna halduskohtule protsessil, kus väljasaatmist vaidlustava KGB endise ohvitseri Boutshelovski perekond otsib riigi vastu õigust.
Sven Sillar sai Vare-Shironini kokkuleppe Venemaa saatkonna vahendusel.
Vajalik juriidiline analüüs
«Hädavajalik on läbi viia lepingu juriidiline analüüs, et selgitada, kuivõrd on see praegu Eesti jaoks siduv,» ütles Loodus, kes kutsus täna õhtuks kokku nõupidamise, otsustamaks, kellelt tellida Vare-Shiro-nini lepingu juriidiline analüüs.
Osa juriste arvab, et see dokument kaotas jõu 1994. aastal presidentide Meri ja Jeltsini nn juulilepetega, mis sätestasid Vene vägede lahkumise ja erusõjaväelastele sotsiaalsed tagatised. Teiste väitel aga pensioniikka mittejõudnud KGB-lased nn juulilepete alla ei kuulu.
Luurekoordinaator Eerik-Niiles Kross, justiitsminister Märt Rask, tippadvokaat Jüri Raidla ja parlamendi põhiseaduskomisjoni liige, välismaalaspoliitika üks ideolooge Mart Nutt arutavad ka erusõjaväelastele ja KGB ohvitseridele elamislubade andmise korra võimalikku leevendamist.
Kuni 1999. aastani keeldus valitsus oma otsusega andmast elamisluba 27 isikule, möödunud aastal oli see arv 80 ja tänavu 10. septembriks 110 (46 valitsuse otsusega ja 64 siseministri käskkirjaga).