/nginx/o/2009/01/07/113696t1h8017.jpg)
Ivar Tallo leiab, et uue seaduseelnõuga ette nähtud võimalus peita valitsusasutuste kodulehtedelt töötajate kontaktid, on mõttetu ega aita riigi julgeolekule kuidagi kaasa.
Tallo: kontaktandmete peitmine ei aita riigi julgeolekule kaasa
/nginx/o/2009/09/24/240177t1h7c3d.jpg)
4. november 2009, 13:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus on arutlusel isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seadus, mis praegusel kujul jõustudes annaks valitsusasutustele muuhulgas võimaluse julgeolekuohu korral peita oma veebilehelt töötajate kontaktandmed. Näha jääks vaid asutuse struktuuriüksuste üldtelefon ja üldine e-posti aadress.
E-riigi akadeemia sihtasutuse juhatuse liige ja kehtiva avaliku teenistuse eetikakoodeksi koostaja Ivar Tallo, kes on ühtlasi loodava avaliku teenistuse eetikanõukogu tulevane liige, ütles, et väikese riigi jaoks on kontaktandmete salastamine mõttetu piirang.
«Mismoodi saab öelda, et riigi julgeoleku huvides saab andmete avalikustamise ära keelata?» küsis Tallo. «Sellest, mismoodi see julgeolekuoht tuvastatakse, pole seaduseelnõus sõnagi.» Tallo sõnul võib sel juhul igaüks kohe kohtusse pöörduda, apelleerides sellele, et julgeolekuoht kontaktandmete peitmiseks polnud piisavalt suur.
Tallo hinnangul on seaduseelnõu seletuskiri kiiruga koostatud, vigane ja ebapädev. Tema arvates on töötajate kontaktide peitmise idee taga kaitseministeerium.
Seletuskirjas on toodud kaitseministeeirumi analüüsina töötajate kontaktide avaldamise kord erinevate riikide kaitseministeeriumide kodulehtedel. Tallo tõi välja, et kui USA, Kanada või Suubritannia tõepoolest ei näita oma kaitseministeeriumi kodulehel kõiki kontakte, siis meie naaberriikidel on need üldiselt olemas. «Aga meie tahame, et oleks nii nagu Türgis, USAs, Horvaatias,» sõnas Tallo.
«Väikeriikidel ei ole mõtet seda teha, sest kõik, kel on vaja teada, saavad ikka lõpuks teada,» tõdes Tallo. Ta lisas, et vahet tuleb teha kaitseväe peastaabi ja kaitseministeeriumi vahel. Viimase näol on tema sõnul tegemist ikkagi tsiviilastusega, millel pole põhjust oma töötajaid varjata.
«Kui vaadata, mis on viimase seitsme aastaga Eestis toimunud, siis on salastamine süvenenud küll,» nentis Tallo. Põhjuseks peab ta asjaolu, et Eesti on üle võtnud NATO ja Euroopa Liidu Külma sõja aegsed dokumendiliikluse standardid.