Karoliinide järeltulijad 300 aastat hiljem 300 aastat tagasi lõid Rootsi kuninga Karl XII väed põgenema Peeter I üksused. Seda Põhjasõja võidukat algust tulidki nädalavahetusel Narva tähistama mitmed bussitäied rootslasi.
Kuulsusrikka ajaloolise sündmuse auks avas Rootsi asepeaminister Lena Hjelm-Wallén mälestusmärgi «Rootsi lõvi» ning Rootsi aukonsulaadi Narvas. Aukonsuliks sai Kreenholmi tekstiilitööstuse peadirektor Meelis Virkebau.
Laupäeva hommikul oli ilm Narvas soojem kui 300 aastat tagasi. Rootsi sõjaväed olid kohal, kuid polnud saabunud mitte marssides läbi sügiskõleda Alutaguse, olles vahepeal Pühajõe orus tõsiselt ehmatanud Vene vägesid ja kohutanud Peeter I nii, et see Narva alt jalga lasi ja väed Saksamaalt saabunud hertsog de Croix juhtida jättis.
Rootsi väed, õigupoolest kuningliku sõjaväe trummimehed ja Smålandi karoliinid, tulid seekord Narva bussidega ja sättisid end lahingukorda alles Rugodivi kultuurimaja tagusel platsil.
Rootslased olid Narva lahingu juba 300 aastat tagasi võitnud ning võisid tähistada Põhjasõja võiduka alguse juubelit.
Võidu tunnistuseks püstitatud mälestusmärk Karl XII vapraile sõdureile, mis 1944. aastal maha lõhuti, naasis laupäevaks Narva.
«Gorodskaja golova»
Laupäeva hommikul veidi enne kella kümmet olid Rootsi sõjaväetrummarid rivis ja karoliinid Rootsi lipuvärvides mundris. Karoliinid moodustasid lõvikuju juurde viiva tee äärde spaleeri, siis marssisid kohale trummarid.
Rootsi asepeaminister Lena Hjelm-Wallén, Eesti haridusminister Tõnis Lukas ja kultuuriminister Signe Kivi ning Narva linnajuhid seadsid end samba kõrvale.
Linnasekretär Ants Liimets kuulutas tseremoonia avatuks ning andis sõna linnapea kohusetäitjale Aksel Ersile.
Eesti-vene tõlk oli sündmuse pidulikkusest, ajaloolisusest ja kohale saabunud rahvamassidest niivõrd jahmunud, et tõlkis sõna «linnapea» «meeri» asemel «gorodskaja golovaks».
Linnapea kohusetäitja rääkis, kui tähtis see Narvale ikka on, et lõvikuju taas olemas on. «Lõvi praegune asukoht on aga nii uhke, et see vaade on isegi Eesti rahatähele jäädvustatud,» ütles Ers.
Eesti-vene tõlgil oli sellegi mõtte edastamisega raskusi. Daam, kes tõlkis vene keelest rootsi keelde, suutis küll kogu mõtte edasi anda ja isegi täpsustada, et see vaade on Eesti viiekroonisel rahatähel.
Jutukas minister
Sõjaväetrummarid laulsid. «Mis laul see on?» küsis üks Narva vanatädi enda kõrval seisvalt mehelt. «Ma ei tea,» vastas too, «minu vanaisa oli rootslane, ega mina sellepärast enam rootslane pole.»
Siis sai sõna Rootsi asepeaminister Lena Hjelm-Wallén. «See mälestusmärk on Rootsi ja Eesti ühise ajaloo tunnistajaks ja edasise koostöö alustalaks,» ütles Lena Hjelm-Wallén mälestusmärki avades.
Ta ütles, et tegemist pole 1930. aastal avatud mälestusmärgi koopiaga, vaid uue lõviga, mis on omaaegsest umbes kolmandiku võrra väiksem ning vaatab ida asemel läände.
«Olgu see mälestusmärk nüüd nii Rootsi kuninga kui ka Vene tsaari eest langenud sõjameeste mälestuseks,» ütles Hjelm-Wallén.
Haridusminister Tõnis Lukas rääkis Narva lahingust. «Miks Peeter I ise selles lahingus vägesid ei juhtinud? Aga sellepärast, et ta püksid sõelusid püüli,» kuulutas Lukas võiduka näoga. On tunda, et eesti kool on Lukase ministriks saades kaotanud hea ajalooõpetaja.
Eesti-vene tõlgi nägu tõmbus morniks, kui ta jõudis tõlkimisega tsaari püülisõeluvate püksteni. Rahva jättis lugu väejuhi argusest tuimaks. See oli kolm sajandit tagasi.
Lukas rääkis kaua ja oli märgata, et inimestel hakkab külm. «Me andsime talle kolm minutit,» pomises Toomas Käbin Rootsi saatkonnast.
«Ma saan aru küll, et teil on külm, aga ma olen ajaloolane,» ütles Lukas samba jalamilt. «Kujutage ette väsinud Rootsi väge, kes on maganud püsti seistes poris ja ometi võidab lahingu,» kuulutas Lukas.
Rootslased tulid mürinal
Enamikule hakkas asi kohale jõudma, külmavõitu ju. «Ja loodus, et mitte öelda jumal, saatis lõpuks rootslastele abi. Tuli must pilv, millest paiskus venelaste näkku tõeline lumetorm, ja nad andsid alla,» rääkis Lukas oma jutu lõpuks.
Laupäeval ei tulnud musta pilve ja lumetormi. Tuli musta mantliga Ants Liimets ja ütles, et on aega rahvale kuju näidata.
Hjelm-Wallén, Lukas ja Ers eemaldasid kujult valge katte.
Umbes viiemeetrisel graniitpostamendil asuv sinaka paatinaga kaetud pronkslõvi mõjub kahe kindluse taustal suursuguselt. Arvatavasti suursugusemalt kui eelmine lõvi, mis seisis Tallinna-Narva maantee ääres linna sissesõidul.
See, et esialgses suuruses kuju taastamiseks raha ei jätku, oli nii Eestis kui ka Rootsis juba kolm-neli aastat tagasi selge. Praeguse kuju jaoks andsid raha Rootsi suurfirmad ja pangad, postamendi püstitamise maksis kinni Kreenholm.
Laupäevastest pidustustest, mis jätkusid sõjaväetrummarite ja karoliinide etendustega linnusehoovis, sai osa kogu Narva. Õhtul kell viis nägid narvalased ja jaanilinlased 300 aasta eest võidetud lahingu auks uhket ilutulestikku.
Rahvahulk, mis ilutulestikku vaatamast Kreenholmi poole Narva juga vaatama kiirustas, ummistas tänavad.
Vaatamata sellele oli kõik korraldatud nii hästi, et soovijad pääsesid suuremate probleemideta Kreenholmi sillale vaatama spetsiaalselt Rootsi päevade auks avatud ja valgustatud juga.
Vast 20 000 Narva elanikku vaatas Rootsi päevade kultuuriüritusi. Rootslased tulid mürinal ja äratasid Narva.
Ago Gashkov, Narva
Ago Gashkov töötab «Aktuaalse kaamera» Ida-Virumaa korrespondendina