Kaitseministeerium peab oluliseks kodulehel kõigi töötajate kohta üksikasjalikku infot mitte avaldada, sest nii on Eestile vaenulike isikute tegevus raskendatud.
Kaitseministeerium: kontaktide varjamine teeb luurajate töö raskemaks
4. november 2009, 17:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Erinevalt suuremast osast teistest Eesti riigiametitest puutub valdav osa kaitseministeerium töötajatest kokku Eesti või meie partnerriikide salastatud teabega, mistõttu võivad meie töötajate vastu kõrgendatud huvi tunda ka inimesed ja organisatsioonid, kel pole Eesti ja meie liitlaste suhtes heasoovlikud kavatsused,» ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet.
«Seni olid meie veebis üheaegselt avalikustatud nii osakondade põhimäärused, kõikide töötajate detailsed ametijuhendid koos palgaandmetega. See aga võimaldas vaenulike kavatsustega isikutel või eriteenistustel üsna kergelt suunata oma tegevust ja tähelepanu just nende kaitseministeeriumi töötajate pihta, kes tegelevad kõige tundlikumate ja neile teenistustele huvipakkuvamate teemadega,» selgitas Kuimet, miks kaitseministeeriumi kodulehelt enam kõiki töötajaid ei leia.
«Pole vajalik panna kogu kaitseministeeriumi koosseisu lausavalikustamise läbi võimaliku löögi alla ning see oli ka peamiseks põhjuseks, miks nimetatud muudatus meie kodulehel läbi viidi,» kinnitas Kuimet.
«Kindlasti aga ei tähenda antud muudatus seda, et me hakkaksime kuidagi varjama kaitseministeeriumis töötavate inimeste arvu, ministeeriumi struktuuri või töötajate üldist palgataset,» täpsustas Kuimet. Ta lisas, et sama praktikat järgivad ka kõikide naaberriikide ja praktiliselt kõikide NATO liikmesriikide kaitseministeeriumid, välja arvatud Läti.
Kaitseministeeriumi palgaandmed jäävad Kuimeti sõnul tõenäoliselt avalikeks kuni osakonnajuhatajate tasemeni, mis kattub üldiselt sama isikute ringiga, kellel on kohustus iga-aastaselt esitada oma majanduslike huvide deklaratsioon.
«Meie avalik dokumendiregister säilib täielikult oma senisel kujul, st seal avalikustatakse avalik kirjavahetus ja dokumendid, samuti metaandmed ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud dokumentide kohta,» lisas Kuimet.
«Tuleks mõista, et kui kasvõi üks Eesti riigiametnik on millegipärast haavatav vaenulike eriteenistuste tegevusele ja survemeetmetele, halveneb kogu meie riigi julgeolek.»
Riigikogus on arutlusel isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seadus, mis praegusel kujul jõustudes annaks kõigile valitsusasutustele võimaluse julgeolekuohu korral peita oma veebilehelt töötajate kontaktandmed. Näha jääks vaid asutuse struktuuriüksuste üldtelefon ja üldine e-posti aadress.