Estonia klaverivabriku omanik ja nõukogu esimees Indrek Laul käib Eestis kolm-neli korda aastas. Häälestamiseks, ütleb ta. Muul ajal juhib ta firmat New Yorgist ning on Tallinnas Kalamajas asuva vabrikuga ühenduses peaaegu iga päev peamiselt meili teel.

Paarisaja aasta pikkuse ajalooga Estonia klaverid olid Vene ajal NSV Liidu parimad. Vahepealsete aastate jooksul polnud sellest Eesti toonasest uhkusest palju kuulda. Nüüd on Estonia klaver tõusnud uuele tasemele ning kasvatanud enda järele sellise nõudluse, et pilli saamiseks peavad jõukad ameeriklased ja jaapanlased või kontserdisaalid kuude kaupa järjekorras ootama.

Estonia klaveritest jääb täna Eestisse vaid napilt paar protsenti, üle 86% aga leiab koha Ameerika Ühendriikide kodudes, kirikutes, kontserdisaalides. Lisaks Saksamaal, Hongkongis, Prantsusmaal, Inglismaal jne.

«Arvatakse, et nõukogude ajalgi olid Estonia klaverid kõrge kvaliteediga. Jah, nad oli paremad kui Krasnõi Oktjabr. Aga maailmatasemel ei teinud sellega midagi,» iseloomustab Laul Estonia klaveri mõne aasta tagust seisundit.

Riikliku aktsiaseltsina tegutsenud klaverivabriku erastas esialgu peamiselt omaaegne juhtkond.

Asjad läksid aga allamäge ning lõpuks oli vabrikul laene kaelas 13 miljonit, omakapital aga oli vaid 400 000-500 000. Sellises olukorras müüsidki toonased omanikud aktsiad Laulule.

Uue omaniku ja juhtkonna esimene ülesanne oli viia pilli kvaliteet tasemele. Ja mitte samm-sammult, vaid kiiresti. Ainuüksi kabinetklaveris tehti poole aastaga 35 muudatust. Ehkki 80% töötajatest jäi alles, vahetusid võtmeisikud.

Kui paranes kvaliteet, pidi müügiosakond hakkama müüma Euroopas kolm korda rohkem pille kui seni. Peamine eesmärk oli aga siiski suur USA turg.

Nüüd on Estonia klaverivabrikul nii palju tellimusi, et ei suudeta kõiki täita. Järjekord ulatub aga ikka seitsme kuuni.

USA tuntud internetikompanii MusicTown USA, mis annab klaveritele hinnanguid, töötas hiljuti läbi Yamaha, Kawai, Petrofi, Pearl Riveri, Baldwini ja Estonia klaverid ning tulemuseks oli kõrgeim hinnang Estoniale. «Meie konkurendid on maruvihased,» ei varja Laul rahulolu.

Kuidas selline edu on aga saavutatud?

«Eesti ei saa jääda lootma odavale tööjõule. Me ei suuda võistelda Hiinaga,» usub Laul. «Hiinas pannakse püsti sellised klaverivabrikud, et kui seisad saali ühes otsas, siis lõppu ei näe. Meie tulevik saab olla ainult kvaliteet.»

«Kõik komponendid, millest klaver koosneb, on Euroopa paremik. Samad osad on Euroopa parimates pillides - Faziolis, Steinways,» räägib Laul.

Üks tähtsamaid klaveri osi on kõlalaud. Estonia kõlalaud tehakse väga kvaliteetsest siberi kuusest. Teine tähtis asi on käsitsitöö. Estonia klaveri sünniks kulub üle aasta.

«See on nagu vanade viiulitega. Siiani mõõdetakse, mida see Stradivarius oma viiulitesse ikka sisse pani, et nad nii hästi kõlavad. Kui inimene paneb sinna oma hinge ja südant, siis hakkab pill helisema. See annabki ka selle vana, romantilise, unikaalse Estonia kõla,» usub Laul.

Hea toode ei tähenda aga veel automaatset edu.

«Diilerid ei osta kunagi ühte-kahte klaverit, vaid kogu paketi. See algab sellest, milline on pill, meie visioon, kvaliteet, järelteenused, inimesed, kui korrektselt, ausalt ja täpselt peetakse lubadustest kinni,» selgitab Laul. Lepinguid selles äris praktiliselt ei ole, kõik põhineb usaldusel.

Äri alustades luges Indrek palju eri rahvaste kohta, uuris nende traditsioone - igale müüjale tuleb läheneda personaalselt.

«Kui müüme Saksamaale, uurime diileriga pilli väga detailselt. Kui saan kokku Hongkongi diileritega, siis võin küll öelda, et näitan teile nüüd uut pilli, nemad aga ütlevad, et lähme nüüd hoopis istume ja ajame juttu. Seal müüb emotsionaalne usaldus. Pill peab hea olema niikuinii,» avab Indrek Laul muusikariistade äri tagamaid. «Suhtlen kõigiga ise. See on selle äri võti.»

USAs on Estonia klaverid müügil enamikus suurlinnades. See on turg, kuhu tahavad pääseda kõik - kümned ja kümned klaverivabrikud.

«Jah, ma arvan, et selleks peab ka ise olema muusik,» arvab möödunud aastal New Yorgi Julliardi kooli doktorikraadiga lõpetanud ja 26 aastat klaverit mänginud Laul.

Minnes nii suurele turule, kuhu kõik püüavad pääseda, peab olema pakkuda midagi unikaalset. «Mängin Chopini, Liszti või eesti muusikat, räägin lugude vahele Eestist ja eesti muusikast. Nii sünnib klaverile juurde oma romantiline lugu. See on palju parem, kui et tuleb lihtsalt üks ärimees, kalkulaator käes...»

Vabriku juhtimise kõrval leiab Indrek Laul aega ka plaadistamiseks. Tal on leping Ameerika plaadifirmaga Consonant Works ning alles hiljuti salvestas ta ERSOga Tshaikovski, Liszti, Griegi ja Rahmaninovi neli tuntud klaverikontserti. Järge ootab Liszti sooloplaat.

Kuigi Julliardis õpetati veidi ka ärijuhtimist ja muusikaäri, on ta põhilise osa ärialastest teadmistest ise lugenud. «Ja võibolla peab natuke sellest olema antud ka looduse poolt,» arvab ta.

«Äriõppejõud ütlevad, et äriinimestele oleks vaja natuke rohkem loomingulisust ja loomingulistele inimestele natuke rohkem ärilist mõtlemist. Minu jaoks on see kõik üks muusika,» ütleb Indrek.

«Bachi viiehäälset fuugat mängides peab dirigent kuulama kõiki hääli korraga. Firmas peab samuti korraga jälgima tootmist, müüki, finantsasju, personali, tootearendust. Võibolla need kaks asja ei olegi üksteisest nii kaugel.»

Uus Estonia – aafrika eestlane?

Vanasti tootis Tallinna klaverivabrik peamiselt suuri musti tiibklavereid. Kodudesse ostetakse selliseid harva. Nüüd on toodangust ligi pool väiksemad minjoonklaverid.

«Jaapanlastel on nii, et kui ostad väikese pilli, saad teatud komponendid, ostad suurema, saad ka parema.

Meie ei teinud mitte lihtsalt väikest klaverit, vaid vähendasime kontsertklaverit - säilis suure klaveri mõte ja filosoofia. Sul võib olla ju ka väike Mercedes, aga ta on ikkagi Mercedes,» ütleb Estonia klaverivabriku omanik Indrek Laul.

«Ja kellel siis on kodus ainult must mööbel?» imestab Laul. «On ju veel mahagon, pähkel, kirss. Nüüd teeme neid kõiki. Isegi sellisest eksootilisest puidust nagu aafrika bubinga, mille viimistlus on nagu van Goghi maal - laineline ja jõuline. Lisaks toome töötlusega välja naturaalse puidu mustri ja ilu.»

Tuntud kallima hinnaklassi tootjate klaverid maksavad USAs 120 000-200 000 dollarit, Estonia minjoon umbes 16 000, kabinetklaver 23 000, kontsertklaver 48 000 dollarit.

    Tagasi üles