Balti piiskopid muretsevad samasooliste abielude pärast

Geiparaad Tallinnas 2007. aastal.

FOTO: Mihkel Maripuu

Tallinnas konverentsi pidanud Balti riikide piiskopid tunnevad oma ühises pöördumises muret samasooliste abielude pärast ning rõhutavad vajadust kirikute ühise tunnistuse järele.

«Käesoleval ajal on kirikute ühine tunnistus äärmiselt oluline, mistõttu avaldame muret arengute üle, mis nõrgestavad kristlaste osadust ja
põhjustavad lõhesid kirikutes ja kirikute vahel,» seisab piiskoppide pöördumises.

Mõnede Luterliku Maailmaliidu liikmeskirikute hiljutised otsused kiita heaks samasooliste paaride kiriklik laulatamine ja sellise kooselu võrdsustamine abieluga valmistab piiskoppidele muret, kuna kirikud mõistavad abielu all kooselu mehe ja naise vahel.

«Kaasaja väljakutsed nõuavad kindlat seisukohavõttu, mis toetub ajatutele tõdedele ja väärtustele. Kirikute ühine arusaam evangeeliumist on varandus, mille kadumist me ei saa lubada ning see tuleb anda edasi nii praegusele kui ka tulevastele põlvkondadele,» ütlevad kirikupead.

Peapiiskop Andres Põder võõrustas 3.-4. novembril Tallinnas Läti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Leedu Evangeelse Luterliku Kiriku piiskoppe ja
kirikuvalitsuste liikmeid. Koostati ühine pöördumine Balti rahvastele, millele kirjutasid alla Eesti poolt peapiiskop Andres Põder, peapiiskop emeeritus Kuno Pajula ja piiskop Einar Soone, Leedu poolt piiskop Mindaugas Sabutis, Läti poolt Riia peapiiskop Janis Vanags, Daugavpilsi piiskop Einars Alpe ja Liepaja piiskop Pavils Bruvers.

Pöördumises rõhutatakse inimväärse elukeskkonna ja kristlike väärtuste hoidmise vajadust. Balti kirikud kutsuvad ühiselt oma kaasmaalasi üles vaimulikule uuenemisele, solidaarsusele ja üksteise toetamisele.

«Kristlased on ühiskonna osana haaratud kõigisse diskussioonidesse, mis on seotud looduse ja inimkeskkonnaga nii kohalikul kui ülemaailmsel tasandil. Läänemere kaitsmine riikide hoolimatuse ja korporatiivse ekspluateerimise eest on üks kriitilisemaid näiteid sellest, kuidas me kaasmaalastena vajame tugevamat koostööd,» öeldakse pöördumises.

«Ühiskonna väärtuste hulka kuuluv südametunnistuse ja sõnavabadus määratlevad religioosse elu mitte ainult privaatse, vaid ka avaliku sotsiaalse õigusena, mida tuleb soodustada ja edendada. Religiooniõpetus ja kristlik haridus on selle õiguse lahutamatu osa,» leiavad kirikupead.

Tagasi üles
Back