Spordiajakirjanik Toomas Uba lahkunud

Vana aasta viimase päeva hommikul lahkus pärast pikka võitlust vähktõvega Eesti tuntuim ja hinnatum TV spordiajakirjanik Toomas Uba.

Toomas Uba sündis 2.novembril 1943.aastal, lõpetas Tallinna 21.Keskkooli ja Tartu Ülikooli filoloogiaosakonna ajakirjanduse eriharu.Õppis aastatel 1968-1970 aspirantuuris. Alustas spordiajakirjanikuna 17-aastaselt.Töötas ajavahemikus 1964-1971 Eesti Raadios,alates aastast 1972 Eesti Televisioonis. Teeneline ajakirjanik aastast 1988. Valdo Pandi nim preemia laureaat. Toomas Uba on kommenteerinud järgmisi tippvõistlusi: Suveolümpiamängud: 1980 Moskva 1992 Barcelona 1996 Atlanta 2000 Sydney Taliolümpiamängud: 1976 Innsbruck 1980 Lake Placid 1984 Sarajevo 1988 Calgary 1992 Albertville 1994 Lillehammer 1998 Nagano Suusaalade MM: 1970 Strebske Pleso 1974 Falun 1978 Lahti 1982 Oslo 1985 Seefeld 1989 Lahti 1991 Val di Fiemme 1993 Falun 1997 Trondheim 1999 Ramsau Eesti Televisioon, Ringhäälingunõukogu, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Spordi Keskliit ütlevad nekroloogis: Rõõm ja mure käivad käsikäes. Eesti spordile nii eduka aasta viimase päeva koidik viis meie hulgast andeka, mitmekülgse ja suurte organiseerimisvõimetega teleajakirjaniku, abivalmis kolleegi ja hea sõbra Toomas Uba. Võideldes raske haigusega, oli ta tänu sportlikule visadusele veel Sydney olümpiamängude edastaja koos oma kolleegidega. Kõrgete olümpiaideaalide väsimatu propageerija ja innustaja pisiku sai ta kaasa kodust. Tema isa Reginald Uba osales 1936.aasta olümpiamängudel Berliinis. Spordi kõikehaarav ja kasvatav roll köitis Toomas Uba koolipoisist peale. Mees valis ameti, amet valis mehe. Tallinna 21.keskkooli 10.klassi poisina vahendas ta spordiuudiseid Eesti Raadios ja spordikommentaatori töö peale jäigi. Kõrgkoolis,Tartu Riiklikus Ülikoolis õppides valis ta kitsamaks erialaks spordireportaazhi, kavatsedes sel teemal ka väitekirja kaitsta. Praktiline ajakirjandustegevus võlus aga enam ja 1972.aastal sai raadio spordireporterist telemees. Elu lõpuni. Eesti Televisiooni spordisaateid on juhtinud kaks entusiasti – esialgu Heino Mikkin ja tema järeltulijana alates 1973.aastast Toomas Uba. Spordimaailma terviklikkust alates kodukandi ja kodukooli võistlustest kuni ülemaailmse spordipeo olümpiamängudeni suutis Toomas Uba täielikult haarata. Vaatamata kitsastele oludele jõudsid olümpiamängud Eesti televaatajateni sellises mahus nagu omane suurriikidele. Oma vahedate kommentaaridega tõi ta meieni sündmused 11-lt olümpiamängudelt. Omaette julgustükk oli tuua 1974.aastal suusatamise MM-võistlused Falunist otseülekannetena ja koguni eestikeelsete kommentaaridega meie ekraanile. Sellest ajast peale on suusatamise suurvõistluste otseülekanded saanud Eesti telekultuuri lahutamatuks osaks. Et Eesti Televisioon esmakordselt olümpiamängude ajaloos 1980.aastal purjetamisvõistlusi elektroonselt maailmale edastas, on suuresti Toomas Uba kui ühe eestvedaja teene. Eesti Televisooni spordikommentaatorina sai Toomas Uba paljude kohalike võistluste algatajaks ja eestvedajaks. Nimetagem kasvõi unikaalset võistlussarja “TV 10 olümpiastarti”, mis on meie ekraanil 1971.aastast ja haarab koolipoisse-tüdrukuid Orissaarest Vastseliinani. Toomas Uba ajakirjanikutegevus avaldus mitmel alal – reporterina, kommentaatorina, noorte kolleegide õpetajana. Osalemine ülipopulaarse Naapurivisa sarjas Eesti võistkonnas alates 1967.aastast tõi Toomas Uba pikaks ajaks mälumängijate perre. Toomas Uba tööd ja tegevust tunnustati 1988.aastal teenelise ajakirjaniku aunimetusega, Eesti telekorüfeede reas on Toomas Uba ka Valdo Pandi nimelise preemia laureaat. Toomas Uba saavutas oma erialal kõrgvormi ja taseme, mida on raske ületada. Viimast tunnustust, Rahvusvahelise Olümpiakomitee elutöö auhinda käis spordiaasta lõpetamisel vastu võtmas juba poeg Margus, Toomas seda ise enam ei näinudki… Lahkus mees, kes kuni viimase hetkeni mõtles tööle. Elupõline optimism ja piiritu tahtejõud jäid karmile reaalsusele lõpuks alla.