On varane õhtupoolik. Valin toimetuse telefonilt Pärnu Postimehes ilmunud osaühingu Workline numbri ja küsin, kas end nii päeva- kui maakonnalehtedes reklaamiv firma tõesti pakub USAs tööd. «Pakume jah,» vastab telefoni vastu võtnud naine. Küsin edasi.
Alustada tuleks viisast, see on kõige tähtsam.
Kas ma pean viisa ise hankima?
Seda on võimalik teha iseseisvalt ja ka firma abiga.
Teie abiga siis?
Jah. Kui inimene seda soovib, siis valib, mis tüüpi viisat ta soovib. Vastavalt viisatüübile sõlmitakse leping, tasustamine on ka vastavalt sellele.
(OÜ Workline pakub kolme sorti viisat: B1 ja B2 ehk tavalisi turismiviisasid ja F1 ehk tudengiviisat. Neist ükski ei anna õigust riigis töötada - PM.)
Ma tahaksin tööviisat.
Selleks peab kindlasti olema väga hea inglise keele oskus. Kõrgem haridus on teine punkt, siis on võimalik asja alustada... selleks kulub paar-kolm kuud.
Mul on kõrgharidus poolik, siis tekib vist raskusi?
Jah, ei saa kutset tööandjalt.
Mõtlesin supermarketisse kohta saada, ei kujutanud ette, et seal on ka kõrgharidust vaja
Kui supermarketisse, siis seal töötavad inimesed mitte tööviisadega, vaid turismiviisadega.
Aga kas sellega mingeid probleeme ei teki?
Ei.
Võibki turismiviisaga töötada?
Noh tähendab, tööluba see loomulikult ei anna. Mustalt töötavad...
Mul võib siis probleeme tekkida?
Mis tähendab... Ma ju ütlesin... tööluba see ei anna, aga inimesed töötavad niimoodi.
Siis on kõik korras. Kui palju asjaajamine aega võtab?
Tavaliselt paar-kolm nädalat.
Siis oleks minek?
Kui viisa käes, siis inimene ise otsustab, millal minna tahab.