Tallinna kerkib miljard krooni maksev avarii­elektrijaam

Eesti Energia juht Sandor Liive.

FOTO: Peeter Langovits.

Kuna lätlased keeldusid pikendamast elektri avariireservi lepingut, rajab Eesti Energia tütarfirma AS Põhivõrk Iru Elektrijaama juurde kuni miljardikroonise avariireservi elektrijaama.

Eesti kohustuslik elektritootmise avariireserv, mis on vajalik elektrijaamades ja elektrivõrkudes juhtuvate avariide puhuks, pärineb seni Läti hüdroelektrijaamadest, kuid aastast 2012 ütlevad lätlased lepingu üles.
Kuna ka reservi hoidmine Narva jaamades oleks liiga kallis, rajab Põhivõrk gaasiturbiinelektrijaama Tallinna külje alla Iru jaama territooriumile.


Eeluuringu kohaselt võtab jaama rajamine aega neli aastat ja maksab umbes 700 miljonit kuni miljard krooni.


Värske ASi AF Estivo uuringu järgi on otstarbekas panna reservjaam töötama kahel kütusel – maagaasil ja kergel kütteõlil. Nii oleks tagatud jaama töötamine igas olukorras ja ka selle käivitamine ilma välise energiasisendita.


Samuti on avariijaama puhul oluline selle kiire käivitamine – Põhivõrk seadis tingimuseks, et jaam oleks võimalik tööle saada 15 minuti jooksul.


Praegu on Eesti kohustuslik avariireserv 110 megavatti, kuid näiteks merekaabli Estlink 2 valmides kasvab see märgatavalt, mis tähendab ka uute avariireservjaamade rajamist.


Põhivõrgu juhi Lembit Vali sõnul rakendatakse täisautomaatne jaam töösse vaid avariide puhul, mitte aga näiteks külmade ilmadega kaasnevate tarbimistippude katmiseks. «Reaalne koormus saaks jaamal olema umbes paarsada tundi aastas,» märkis Vali.


Seetõttu eelistati ka kütteõli ja gaasiga töötava turbiiniga jaama, kuna selle rajamiseks tehtav investeering on väiksem kui teistel jaamadel, ehkki elektri tootmine ise on sellega kallim.


Võimaliku tarnijana mainisid eksperdid kolme suuremat tootjat üle maailma – Pratt & Whitney, Rolls-Royce ja General Electric –, kes kõik suudavad pakkuda Põhivõrgu nõuetele vastavat gaasiturbiinelektrijaama.


AS Põhivõrk vastutab Eesti elektrisüsteemi toimimise eest, juhib reaalajas kogu elektrisüsteemi tööd, seisab hea kõrgepingevõrgu arendamise ja hooldamise eest ning ohjab ka Eesti elektrisüsteemi välisühenduste rajamist.

Tagasi üles