Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2190605t1h6820.jpg)
/nginx/o/2013/09/12/2359039t1h1cee.jpg)
Geenivaramu läheb käima Eile ametlikult loodud sihtasutus Eesti Geenivaramu (EGV) hakkab juba mõne kuu pärast esimesi geeniproove koguma. Umbes 10 000 vabatahtlikult võtavad vereproovi ja intervjuu perearstid.
Et perearstide võrgustik on kõige paremini välja arenenud Tartus ja selle ümbruses, võibki pilootprojekt teoks saada just selles piirkonnas.
Üleriigilist proovide kogumist ettevalmistava pilootprojekti käigus ei uurita veel geeniandmeid endid, vaid testitakse nende kogumise ja andmebaasi edastamise võimalikkust, selgitas geenivaramu loomise ettevalmistamises osalenud Eesti Geenikeskuse juhtaja Andres Rannamäe.
Ta lisas, et ka pilootprojekti ajal kehtivad ranged turvanõuded, mida inimgeeniuuringute seadus ette kirjutab: geeniandmeid säilitatakse anonüümselt.
Pilootprojekti tulemused selguvad järgmise aasta alguseks. Selleks ajaks peab olemas olema töökindel andmekaitsemehhanism ning logistikasüsteem, mis võimaldab asuda üle-eestilise andmekogumise juurde.
Järgmisena miljon proovi
Kui algab üleriigiline geeniandmete kogumine, peab 3-5 aasta jooksul saama kätte 70-80 protsenti eesmärgiks seatud andmehulgast ehk miljoni eestlase geeniinfo. Ülejäänud osa kogumine võib võtta veel aastaid, kuid igal juhul ei ole geenivaramu läbi kukkunud ka siis, kui projektis otsustab osaleda vähem kui miljon inimest, tõdes Rannamäe.
Sotsiaalministeeriumi kantsler Hannes Danilov avaldas lootust, et eestlased tulevad projektiga kaasa, andes oma osa kogu ühiskonna tervishoiu arengusse. Ta möönis, et projekti vastased on tõstatanud küsimuse tagasiside eetilisusest, eriti kui andmete alusel saaks patsiendil diagnoosida näiteks tulevasi vähkkasvajaid.
«Juhul kui patsient soovib teada saada enda kohta käivat informatsiooni, kirjutab ta alla vastavale nõusolekule, aga tal on ka õigus mitte teada ning samuti nõuda andmete hävitamist,» hajutas Danilov hirme.
Raha välismaalt
«Kui inimene teab oma terviseriske, annab see talle lisavõimalused oma elu kvaliteetsemalt elada,» põhjendas Rannamäe, miks tasuks geeniproovi anda. «Ka arstidel, kes inimese nõusolekul tema geeniinfot kasutavad, on võimalik oluliselt kvaliteetsemaid raviotsuseid teha.»
Infot ei saa siiski kohe. Kogutud andmete töötlemine võtab kindlasti aega aastakümneid - kuid reaalne väärtus tekib andmetele just selles etapis.
Pilootprojekt maksab Rannamäe sõnul umbes 20 miljonit krooni, sotisaalminister Eiki Nestori sõnul 10-15 miljonit krooni.
Üleriigiline projekt maksab hinnanguliselt 1,5 miljardit krooni, millest kaks kolmandikku peaks tulema erakapitalilt.
Geenivaramule strateegilise investori otsimisega tegelevad juba praegu USAs viibivad geenivaramu juhatuse liikmed Andres Metspalu ja Jaanus Pikani.
«Geenivaramu esindajad Ameerikas töötavad kogu aeg, vaatame, kellega nad meid kokku viivad,» ütles Metspalu enne USAsse lendamist Postimehele. «Huvilisi on palju, kuid ainult huvi meid enam ei huvita.»
«Me eeldame seda, et strateegiline partner, kes paneb siia sisse raha, on teatud määral huvitatud ka eksklusiivsetest õigustest andmebaasist saadava anonüümse info kasutamisel,» ütles Rannamäe.
Akadeemilistele asutustele aga väljastatakse anonüümset geeniinfot piiranguteta ning minimaalse hinna eest. Geeniproovid ise ei lahku Eesti pinnalt kuhugi.
Krista Kruuv: investorid kaasame ka pilootprojekti Krista Kruuv, teist saab vastse geenivaramu tegevjuht. Juba mõne kuu pärast peaks algama geeniandmete kogumise pilootprojekt, milliseid ettevalmistusi see nõuab?
Pilootprojekti ettevalmistamisel mõeldakse ikkagi selle peale, et see peaks käima täpselt nii nagu suur geenivaramu projekt. Seega peab ka pilootprojekt olema algusest lõpuni väga läbi mõeldud ja kõik sammud täpselt paika pandud.
Millal algab suur projekt?
Selle koha pealt jääksin praegu vastuse võlgu, see sõltub eelkõige sellest, kui hästi saame läbi viia pilootprojekti.
Pilootprojekti maksumuseks on planeeritud 20 miljonit krooni, praegu eraldas valitsus teile stardirahaks miljon krooni. Kuidas rahaliselt toime tulete?
Alguses on kindlasti raske, aga selge on see, et projekti kaasatakse investoreid ka väljastpoolt.
Kas juba pilootprojekti staadiumis?
Jah.
Kas välisinvestorite mõningad kandidaadid on juba teada?
Selle koha pealt ei oska ma praegu midagi öelda.