Kõrgkoolid ei ole siiani suutnud tagada riikliku koolitustellimuse lepingutega planeeritud hulgal lõpetajaid, eriti hull on olukord täppisteaduste ning tehnika ja tootmise valdkonnas, selgub riigikontrolli auditist.
Riik ei saa kõrgkoolidest soovitud hulka lõpetajaid
3. juuli 2008, 09:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riikliku koolitustellimuse täitmisega on probleeme peaaegu kõikidel õppetasemetel.
Kõige suurem lõpetajate puudujääk riikliku koolitustellimusega võrreldes on 3+2 süsteemi magistri- ja doktoriõppes, kus kõrgkoolid on suutnud koos tasulistel õppekohtadel lõpetanud üliõpilastega tagada vähem kui 60 protsenti riikliku koolitustellimusega tellitud lõpetajatest.
Koolitustellimuse täitmise probleemid hakkavad peale juba sisseastujate puudusest.
Aasta-aastalt on vähenenud loodus- ja täppisteaduste ning tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas sisseastumiseks vajalike riigieksamite sooritajate arv. Samuti on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadel suur katkestamiste protsent.
Esimesel õppeaastal katkestab ligi veerand riigieelarvelistel kohtadel õppivatest esmakursuslastest. Kokku jättis 2006/2007. õppeaastal õpingud pooleli ligi 16 protsenti üliõpilastest.
Lisaks tuleb meeles pidada, et riik saab koolitustellimuse kaudu mõjutada üksnes alla poolte üliõpilaste erialavalikuid, sest 2007/2008. õppeaastal moodustasid tasulised õppekohad juba 54 protsenti kõikidest õppekohtadest. Tasulised õppekohad on aga enamasti just sotsiaalteadustes.
Riigikontroll leidis, et haridus- ja teadusministeeriumi esitatav riiklik koolitustellimus iseenesest vastab riiklikes strateegilistes dokumentides püstitatud prioriteetidele. Eelistatakse loodus- ja täppisteaduste, tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkondi. Samuti on suurenenud riiklik koolitustellimus doktoriõppes.
Samas tuleb aga veel palju ära teha selleks, et riikliku koolitustellimuse esitamine oleks tõhus. Eelkõige tuleks enam soodustada ülikoolidevahelist koostööd, et tagada ressursside parim kasutamine kvaliteetse kõrghariduse pakkumisel riigi raha eest.
«Kõrghariduses olevate probleemide tagajärjena võime jõuda olukorda, kus lähiaastateks püstitatud riiklike prioriteetide saavutamine võib osutuda üle jõu käivaks,» seisab auditis.
Riigikontroll auditeeris, kas riik lähtub koolitustellimuse esitamisel selgetest prioriteetidest ning kas kõrgkoolid suudavad tagada riikliku koolitustellimuse alusel tellitud lõpetajaid. Samuti hinnati, kas senine riikliku koolitustellimuse esitamine on tõhus ja tagab ressursside parima kasutamise.
2007/2008. õppeaastal õppis Eesti kõrgkoolides 68 168 üliõpilast ja kõrgharidust pakkus 35 õppeasutust, nende seas 6 avalik-õiguslikku ülikooli, 5 eraülikooli, 10 riiklikku rakenduskõrgkooli, 11 erarakenduskõrgkooli, 2 riigi kutseõppeasutust ja 1 erakutseõppeasutus.
2008. aastal eraldab riik kõrghariduse riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade rahastamiseks ligi 1,6 miljardit krooni.