/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/10/07/246422t1hf149.jpg)
Riigikohtu halduskolleegium leidis esmaspäeval avaldatud kohtumäärusega, et kaardipettustes kahtlustatava Stanislav Grinevitši Ameerika Ühendriikidele väljaandmise seaduslikkust peab arutama riigikohtu haldus- ja kriminaalkolleegiumi vaheline erikogu.
«Tuleb välja selgitada, kas halduskohus omab pädevust väljaandmise õiguslikku lubatavust kontrollida või mitte. Seetõttu tuleb asi anda lahendamiseks haldus- ja kriminaalkolleegiumi vahelisele erikogule,» märkis riigikohtu halduskolleegium.
Grinevitš alustas riigi vastu kohtuteed tänavu suvel, kui valitsus otsustas 9. juulil tehtud määrusega mehe USA ametivõimudele kohtumõistmiseks välja anda.
Grinevitš vaidlustas valitsuse määruse esmalt Tallinna halduskohtus, kuid jäi seal 24. juulil kaotajaks. Seejärel kaebas mees halduskohtu otsuse Tallinna ringkonnakohtusse, kuid ka teise astme kohus jättis mehe USA-le väljaandmise jõusse.
Seepeale esitas Grinevitš riigikohtule kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsusele ning riigikohtu loakogu otsustaski anda sellele menetlusloa.
Politsei pidas Grinevitši Eestis kinni aprillis ning mais tunnistas Harju maakohus tema väljaandmise USA-le õiguslikult lubatavaks.
Uurimisandmetel sai Grinevitš Venemaalt kahe kaasosalise käest USA pankade klientide pangaandmed, mille ta kopeeris uutele pangakaartidele ning võttis raha Eestis asuvatest pangaautomaatidest välja. Väidetavalt käis mees raha välja võtmas öösiti.
Grinevitš jättis osa raha endale ning saatis osa rahast rahvusvahelise rahasiirdefirma Western Union või kõrvalistele inimestele kuuluvate veebirahakontode kaudu edasi kaasosalistele.
Viimased kandsid raha omakorda edasi jõugu Venemaal resideerivale juhile.
Juuli alguses otsustas valitsus anda Ameerika Ühendriikidele kohtumõistmiseks välja ka Grinevitši kuriteokaaslase Dmitri Agatšjovi.
Harju maakohus andis juuni alguses loa anda Agatšjov USA-le välja seoses New Yorgis asuvale City Bankile 8,7 miljoni dollari kahju tekitamisega sularahaautomaatides kopeeritud deebetkaartidega. Jõuk tekitas oma tegevusega kahju tuhandetele üksikisikutele.
New Yorgi lõunaringkonna kohus tegi Agatšjovi kohta vahistamistaotluse 6. jaanuaril ning 5. veebruaril vahistati ta Eestis kuni tema võimaliku väljaandmise otsustamiseni.
Ameerika Ühendriikide ametivõimude kahtlustuse järgi tegutses Venemaalt juhitud jõuk alates 2004. aastast 2008. aasta 17. detsembrini. Eestist pärit Agatšjov värbas kahtlustuse kohaselt jõuku uusi liikmeid, kes pidid võtma varastatud summad oma pangakontole ja kandma need edasi Venemaale ja Ukrainasse, vähemal määral ka Eestisse, Bulgaariasse ja Türki.
Kahtlustuse järgi seostatakse Agatšjovi ka mullu 7. aprillil New Yorgis FBI agendi ründamise korraldamises, kuid viimasel õnnestus tema kahe käsilase käest suuremat viga saamata põgeneda. Kuritegeliku skeemi autor ja juht resideerib Venemaal ning USA ametivõimudel ei ole õnnestunud teda seni tabada.