Saksa pensionär toob Eestisse sadu turiste

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.


Paarikümneinimeseline Saksa turismigrupp, mille organiseeris Vaskna järve äärde Elimar Schubbe Tallinnas sündinud ja siit nelja-aastasena lahkunud Elimar Schubbe toob igal suvel Eestisse vähemalt sada Saksa turisti, kelle hulgas on nii poliitikuid kui ka ärimehi, õppejõude ja teadlasi. Tema eesmärgiks on tihendada sidemeid oma sünnimaa ja praeguse kodumaa vahel.

Ühel 1993. aasta kevadpäeval helises Maaja Silma telefon ja viisakas meesterahvas küsis saksa keeles, kas on võimalik Tallinnas hotellikohti broneerida. Härra tutvustas end Elimar Schubbena ja ütles, et sai telefoninumbri Eesti saatkonnast Saksamaal.

«Küsisin, kui paljudele inimestele on vaja kohad broneerida ja millal nad Eestisse jõuavad,» rääkis praegu Estravelis töötav Silm. Schubbe seletas, et Eestisse soovivad nad tulla suvel ja et tal on kokku pandud ka reisiprogramm, mille ta saatis faksiga.

«Niipea, kui ma seda nägin, oli selge, et tegemist pole tavalise rühmaga,» ütles Silm. Ta asus õhinaga reisi ette valmistama ja programmi kooskõlastama. «Saatsin ise Schubbe esimest rühma kogu aeg. Schubbe tahtis rääkida kohalike inimestega, õppida tunda Eesti elu. Esimese rühma Eesti-reis õnnestus ja nii jäin ka edaspidi tema rühmade sõite koordineerima,» meenutas Silm.

Et suvel on vajalikud inimesed sageli Eestist ära, on Maaja Silmal tulnud ka viimasel hetkel programmi muudatusi teha.

Elimar Schubbe rühmade reisikava on väga mitmekesine, lisaks ekskursioonidele paljudes Eesti linnades kohtutakse ka parlamendiliikmete, ajakirjanike, kirjanike, kirikutegelaste, muusikute, ajaloolaste ja looduskaitsjatega.

Esimese Eestis käigu ajal võõrustas Elimar ja Ingeborg Schubbet Võrumaal Suure Munamäe lähedal turismitalu pidav perekond Utsal. Pereema Margit Utsali sõnul olid Schubbed kaheksa aastat tagasi esimesed välismaalastest kliendid. «Meid leidsid nad ühest Saksa kataloogist,» ütles Margit Utsal.

Schubbed matkasid ümbruskonnas või käisid tutvumas Võrumaa kaunite paikadega. Kohalikud inimesed juba teadsid, et need inimesed puhkavad Utsalite juures. Schubbe oskab eesti keelt, hätta poleks nad jäänud.

Margit Utsal rääkis, kuidas ükskord kui liinibuss oli rahvast täis, teatasid eespool seisjad hoolitsevalt nii bussijuhile kui ka tagapool olijatele, et sakslased peavad nüüd väljuma, tehke ruumi.

Elimar ja Ingeborg Schubbe võtsid Eestist kaasa kartuleid, et need oma aeda Bonnis maha panna. Nad kirjutasid Utsalitele kohe rõõmsast uudisest, kui kartulid kasvama läksid.

Nüüd käivad Schubbed igal suvel koos rühmaga Utsalitel külas, tellivad turismitalus õhtusöögi ja naudivad seal alati rahvatantsijate ja pillimeeste esinemist.

«Neid on alati meeldiv teenindada,» kinnitas Margit Utsal. Samas pole Schubbed Utsalitele enam kliendid, vaid head sõbrad.

Elimar Schubbega kohtusime Berliinis märtsi algul toimunud Euroopa suurimal turismimessil ITB 2001. Ta on ise käinud peaaegu kõikidel messidel, enamasti lõpeb tema messikülastus ikka Eesti boksis. Tavaliselt täpsustab ta oma järjekordsete rühmade Eesti-reisi programmi.

«Mul pole oma turismifirmat, ma ei aja äri ega taotle kasumit,» selgitas Schubbe hämmeldunud ajakirjanikule. «Olen nüüd pensionär ja mul on piisavalt aega sõpradele-tuttavatele ja nende tuttavatele oma sünnimaa tutvustamiseks,» kinnitas ta.

«Minu arvates on see tähtis, et inimesed ei istuks ainult kodus, vaid näeksid, mis mujal maailmas toimub,» rääkis ta.

Tema eesmärgiks pole tuua Eestisse ainult baltisakslasi, vaid ka neid inimesi, kellel pole kunagi Eestiga mingeid sidemeid olnud, just selleks, et nad seda riiki tundma õpiksid. «Saksa ärimehed pole Eestisse kuigi palju investeerinud, kuid Eesti sobib investeeringuteks suurepäraselt. Võibolla õnnestub mul luua sild suuremateks investeeringuteks,» usub Schubbe.

Ta on loonud sidemeid Eesti ja Saksa kirikukoguduste vahel, hoolitsenud selle eest, et Saksa kirikud telliksid Eestist uusi kirikupinke. Praegu on tal käsil kaks sellist projekti.

Oma kirikukoguduse liikmeid on Schubbe toonud Eestisse juba kaks korda, tänavu suvel toimub kolmas reis. Pastor Hans-Ulrich Otto peab ka tänavu juunis koos Kodavere pastori Ojametsaga ühise jumalateenistuse.

Tallinnas oli Schubbe tänav Elimar Schubbe on sündinud 1935. aastal Tallinnas. 1939. aastal lahkus perekond Eestist Saksamaale. 1943. aastal külastas Elimar koos emaga veel Eestisse jäänud vanatädi. Järgmine kord tuli ta Tallinna alles 50 aasta pärast.

Enne ümberasumist Saksamaale oli Elimar Schubbe isa töötanud Saksa Kultuuriseltsis. «Olime Hitleri-Stalini pakti esimesed ohvrid,» rääkis ta.

«Meie pere pole pärit nn baltisakslaste suguvõsadest. Minu isa esivanemad tulid Eestisse Rootsist ja emapoolne suguvõsa Peterburist, nad olid käsitöölised ja kaupmehed. Tallinnas on olnud ka Schubbe-nimeline tänav, see jääb kusagile praeguse Ühispanga peahoone lähedale, Tartu maanteest vasakule.»

Kui Elimar Schubbe 1997. aasta suvel kirjanik Jaan Krossiga kohtus, tuli see ajalugu väga hästi tundvale kirjanikule kohe meelde. Tänases Tallinnas Schubbe tänavat pole, sest see hävis Teise maailmasõja ajal ning hiljem ehitati täis.

Esimest korda tuli Elimar Schubbe taas Eestisse 1993. aasta suvel ja sellest ajast on ta igal aastal vähemalt korra või isegi kaks Eestis käinud.

«Schubbe suguvõsast pole ma Eestist kedagi enam leidnud. Küll aga emapoolsest suguvõsast ja rohkem kui arvata oskasin.»

Saksamaal töötas Elimar Schubbe ajakirjanikuna, ta on olnud kultuuri- ja poliitikaväljaannetes, ka kristlike konservatiivide lehe Rheinische Merkur peatoimetaja. Ka praegu kirjutab ta mõne artikli vabakutselisena, on teinud televisiooni- ja raadiosaateid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles