Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/18/6905547t1h1b92.jpg)
Populaarses telekanalis ARTE esmaspäeval esilinastunud loodusfilm Vilsandi rahvuspargist, mis produtsentide hinnangul jõuab lähiajal 100-140 miljoni Euroopa televaatajani, sisaldab muuhulgas unikaalseid kaadreid vee all magavast hülgest.
Kolmveerandtunnine film peegeldab looduse ja inimese vahelisi suhteid Vilsandi rahvuspargis. Saksa filmistuudiol DREFA kulus dokumentaali väntamiseks kaks aastat, kirjutas maakonnaleht Meie Maa. Esilinastust jälginud Vilsandi Rahvuspargi direktor Arvo Kullapere hindas autorite Bernd Niestroj ja Jürgen Rehbergi ökoloogilist lähenemist teemale. Filmimehed viibisid nädalate kaupa telgis, elusa looduse keskel, näitamaks väga naturaalseid võtteid toiduahelate funktsioneerimisest. «Kus merikajakas või hõbekajakas napsab ja kugistab alla terve pesakonna hahapoegi,» tõi Kullapere näite. Kuna film on orienteeritud Euroopa televaatajale, siis olid sakslaste huviorbiidis eelkõige need liigid, mis Euroopa urbaniseerunud maastikelt on kadunud. Palju aega kulutati Euroopas väga haruldase linnu kivirullija tabamisele, sakslasi huvitas meil väga levinud harilik hahk, keda aga Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias ei ole. Autorite erilise tähelepanu all oli merekeskkond, sealhulgas hallhülge sigimine ja lesila. Hülge täpseks portreteerimiseks andis sakslastele konsultatsioone hülgeuurija Mart-Ivar Jüssi. Eriti tugevaks peab Kullapere hallhülge elu veealust käsitlust. Paariminutilise lõigu jaoks tõi filmigrupp Inglismaalt kohale BBC-s töötava hülgeuurijast allveesukelduja, kes veetis Laevarahu juures vee all terve nädala. Tulemuseks on muuhulgas unikaalsed kaadrid hallhülge veealusest magamisest. Filmimehed, kes jätsid rahvuspargi kasutada ka hulgaliselt oma musta võttematerjali, lubasid looduskaitsealale saata filmist kümme tasuta koopiat. Kullapere loodab vastset dokumentaali kohalikele huvilistele näidata veel enne maikuu lõppu. 21. aprillil näitavad filmi Saksa kanalid ARD ja ZDF.