Sotsiaalteadlased: Eesti ühiskond on kriisis

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

26 sotsiaalteadlast tegid jõulise avaliku pöördumise, milles väljendavad muret Eesti arengu pärast ja kritiseerivad poliitikute tegevust.

«Eesti ühiskond on jõudnud poliitilisse, sotsiaalsesse ja eetilisse kriisi. Võim on rahvast võõrandunud juba sellisel määral, et rääkida tuleb kahest erinevast Eestist,» seisab pöördumises «Kaks Eestit». «Poliitika enesekesksus ja ebaeetilisus on muutunud igapäevaseks ja iseenesestmõistetavaks, hägustunud on vastutuse mõiste.»

Riigile oluliste majanduslike ja strateegiliste otsuste tegemine käib avalduse autorite hinnangul nende sotsiaalseid tagajärgi analüüsimata. «Raudteede ümber toimunu näitab, et rahvas on marginaliseeritud «tädi Maaliks», kelle arvamust eiratakse isegi teda kõige vahetumalt puudutavates küsimustes.»

Sotsiaalteadlased selgitavad, et Eesti kahestumise sügavust näitavad avaliku arvamuse uuringud, kus enam kui pool inimestest on vastu Eesti riigi tulevikusuundumustele ehk Euroopa Liiduga liitumisele ja kolmandik rahvast on selle suhtes ükskõikne. «Alates 1990. aastast pole rahulolu demokraatiaga Eestis olnud kunagi nii madal, nagu see on aprillis 2001. Alates 1995. aastast ei ole rahva hinnang poliitilisele olukorrale olnud nii negatiivne, kui see on praegusel hetkel, mil 73 protsenti inimestest on otseselt rahulolematud,» viitavad pöördumise koostajad uuringute tulemustele.

Pöördumisega on ühinenud Aili Aarelaid, Eiki Berg, Klara Hallik, Malle Järve, Ülo Kaevats, Voldemar Kolga, Katrin Kivimaa, Juhan Kivirähk, Jüri Kruusvall, Mikko Lagerspetz, Katrin Paadam, Marje Pavelson, Iris Pettai, Tiiu Pohl, Ivi Proos, Tiina Raitviir, Andrus Ristkok, Rein Ruutsoo, Andrus Saar, Ellu Saar, Erik Terk, Ene Tiit, Anu Toots, Raivo Vetik, David Vseviov ja Rein Vöörmann. (BNS)

Pöördumist loe kirjade rubriigist

    Tagasi üles