Jüri Mõis: Eesti jääb Nord Streami hüljates paljust ilma

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nord Streami gaasijuhtme ehitusel vajaminevad torud Rootsis Karlskrona sadamas.
Nord Streami gaasijuhtme ehitusel vajaminevad torud Rootsis Karlskrona sadamas. Foto: SCANPIX

Ettevõtja Jüri Mõis ütles ETV saates «Vabariigi kodanikud», et Eesti jääb paljust ilma, kui ennast Nord Streami gaasitoru ehitamisest eemale tõukab.


«Me oleme juba jäänud hulkadest töökohtadest ilma. Meil on 12 protsenti majanduslangust ja tööpuudust. Sellise hoiaku jätkudes see asi ei saa paraneda,» märkis Mõis.

«Millest me edaspidi ilma jääme - seda gaasitoru on ju vaja millegagi täita. Meie firmad jäävad kindlasti ilma uute leiukohtade hõlmamisest,» sõnas Mõis.

«Me jääme ikkagi põhjamaade või Skandinaavia energeetilisest peateest kõrvale,» ütles Mõis. «Gaasist me aga ilma ei jää.»

«Minu jaoks algas see projekt 1993. aastal, kui see oli soomlaste eraprojekt, kes pöördusid Eesti valitsuse, Eesti Gaasi poole, et saada põhimõtteliset hinnangut. See gaasitoru pidi tulema Eesti maa peale,» meenutas Mõis.

«Eestlased ütsid, et ärge maa peale pange, pange merre. Nüüd aastaid hiljem aga selgub, et kõikidele teistele sobib Nord Streami projekt, aga eestlastele mitte. Meie keskkonnakaitse hoiak on selline, et see lausa pidurdab majandusarengut,» arvas Mõis.

«Igasugu mõistlikud riigid võitlevad investeeringute poolt, mitte investeeringute vastu,» lisas Jüri Mõis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles