Lasteaednik: eri vanusest lapsi võib praegugi ühte rühma võtta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/11/11/265236t1h7da1.jpg)
Tallinna lasteaia Kiikhobu juhataja Erika Müristaja ei usu, et haridusministeeriumi seaduseelnõu oluliselt lasteaiakohtade nappust vähendab, sest ka praegu on eri vanuses lapsi võimalik ühte rühma panna, kui moodustada liitrühmad.
«Ega seadus ei takista ju praegugi mul vanema lapse asemel nooremat võtta - on ju liitrühma loomise võimalus ja liitrühmas on lapsed teisest kuni 7. eluaastani,» sõnas Müristaja.
Haridus- ja teadusministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, mis kaotab lasteaiarühmade vanuselised piirid ja kohustab omavalitsust võimaldama kõigile soovijatele lasteaias osaajalise koha. Sellega loodab ministeerium vähendada lasteaedade järjekordi, võimaldades vanemas rühmas vabanenud kohale noorema lapse vastuvõtmist. Samuti näeb see ette kohustuse võimaldada kõigile soovijatele osaajaline lasteaiakoht, mis lubaks kohal käia 5-7 tundi päevas või 2-3 päeva nädalas.
Kiikhobus on mitu liitrühma, kuhu vanemate lahkumisel võetakse sügisel uusi 3-aastaseid juurde. «Lapsed arenevad seal teistmoodi - eks õpetajatel on algul natuke rohkem tööd, sest õppetöö käib eraldi nooremate ja vanematega, aga tehakse ka integreeritud tegevusi. Õpetaja peab natuke rohkem mõtlema, kuidas kõik lapsed selle tegevusega jõuavad parema tulemuseni,» rääkis Müristaja, miks ta igati liitrühmi soosib.
Kuna kõik lapsed soovivad olla liidrid, siis liitrühmas kukub see tema sõnul kõige loomulikumalt välja, sest igal aastal saavad kõige vanemad lapsed selle rolli automaatselt endale. «Samuti toimub väiksematel salaja õppimine - matemaatika, lugema-kirjutama õppimine, mis ei ole noorematele ette nähtud, siis ikkagi nooremad näevad ja kuulevad ning panevad tähele. Ka käelistes tegevustes laps pingutab rohkem, kuna soovib vanematele järele jõuda.»
Vanemad lapsed omakorda õpivad varem sotsiaalseid oskusi - väiksemate ja nõrgematega arvestama ning neid aitama.
Ehkki osaajalist kohta on Kiikhobu lastevanematele pakutud, kasutatakse seda minimaalselt. «Minu jaoks on see kahe otsaga asi. Võib küll olla laps, kelle ema käib näiteks kaks päeva nädalas tööl. Aga kuidas ma leian teise lapse, kes tahab neil ülejäänud päevadel käia?»
«Laps tahab ikka oma kappi ja oma voodit, mis tekitab turvatunnet,» sõnas Müristaja ja lisas, et seetõttu on nemad muretsenud ka osaajaga käivatele lastele ikka oma kapid, kus vahetusriideid hoida. Ka üliranget kohalkäimise graafikut pole Kiikhobu neile lastele määranud, sest pidudel ja üritustel tahavad ikka kõik osaleda.