Professor Piirimäe kohtumine Kauni Daamiga

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eile Tartu Ülikoolis oma viimase loengu pidanud emeriitprofessorile Helmut Piirimäe Pikk ja pingeline uusaeg on ajalooperiood, kus nii mõnigi kord on riigimeeste päid keeravate kaelte rolli täitnud kaunid daamid.

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Helmut Piirimäe on neid daame oma 45 aastat kestnud uusaja loengukursuse käigus alati hea sõnaga meeles pidanud. Eile, Piirimäe kõigi aegade viimasel uusajaloengul, ei unustanud ka kaunid daamid Piirimäed.

Olles just lõpetanud ülevaate iiri rahvusliku liikumise arengust 19. sajandi teisel poolel ning olles vaevu jõudnud asuda USA kodusõja historiograafia iseloomustamise juurde, tuli Piirimäel loeng katkestada ootamatu vahepala tõttu.

Lossi tänava õppehoone neljanda korruse auditooriumi akna taha oli kerkinud tuletõrjeauto päästekorv. Aken avanes ning korvist astus aknalauale kõige ehtsam Kaunis Daam, käes kevadine lillepärg.

«Tõesti, täna on ju taevaminemispüha,» ei lasknud Piirimäe sel ilmutusel end kuigi hõlpsasti rööpast välja lüüa.

Kuid Kaunis Daam astus Piirimäe juurde ning asetas lillepärja talle pähe.

Auditoorium, mis sedapuhku pidi lisaks tudengitele ära mahutama ka suure hulga Piirimäe praeguseid kolleege ja varasemaid õpilasi, rõkkas aplausist.

Kauni Daami ilmumine kui tudengite väike etendus oli tegelikult suur ning siiras austus-avaldus professorile, kelle 45-aastases legendaarsest loengukursusest on läbi käinud lõviosa tänases Eestis ajaloovallas tegutsejatest, olgu koolides või ülikoolis.

Piirimäe kolleegide kinnitusel on tema uusajakursuse näol tegemist üldse kõige pikema ja põnevama ühe mehe poolt loetud kursusega 369-aastase ülikooli senises ajaloos.

Kaunid daamid on Piirimäe loengu kaubamärgiks olnud juba aastakümneid. Nende pärast riskiti elude ja riikidega ning tõmmati endale kaela igasugu pahandusi.

Praegune Ajalooarhiivi arhivaar Kalev Jaago meenutab, et n-ö vana kooli professorite Piirimäe ja Sulev Vahtre loenguid iseloomustas alati kunstipärane komponeeritus ja pildilisus.

«Seepärast oli nende loengutes alati võimalik konspektiäärtele joonistada,» ütleb ta. «13. sajandi sündmustest rääkiva Vahtre konspektide äärtele ilmusid ristirüütlid, Piirimäe konspekti joonistused olid aga enamasti hoopis teise stiiliga. Nende seast leidis tihti paljaid naisi.»

Kuid konspektiäärele võis sigineda ka kuuejalgne Washington, sest professori sõnavääratuse kohaselt oligi sel Ameerika suurmehel kuus jalga (mitte kuus jalga pikkust).

Osalt nende joonistuste, veelgi rohkem aga sisu tõttu ongi Piirimäe loengute konspektid reliikviateks, mida kõigi põlvkondade tudengid hardalt säilitavad ning mille kaotsiminekut kibedasti kahetsevad.

Lõpuks olid kaunid daamid ju vaid värvikateks vahepaladeks Piirimäe loengute täistõsises ja analüütilises teemakäsitluses.

«Neis loenguis õpitu pole ununenud ka nüüd, kümme aastat hiljem,» tõdeb riigiarhivaar Priit Pirsko, kes samuti eilsel loengul tagareas tudengiaegu meelde tuletas.

Jaago sõnul olid Piirimäe loengud lisaks suurepärasele stiilile ja kompositsioonile ka täis arvukaid ütlematajätmisi ning edasimõtlemiskohti.

Mõnikord leidsid tudengid selliseid kohti ka sealt, kus professor polnud neid ette näinud. «Piirimäe tavatseb oma jutu sekka ikka köhatada, see kõlab väga tähendusrikkalt,» räägib Jaago.

«Noorte tudengitena arvasime algul, et need köhatused märgivad kohti, kust tuleb ise nõukogudevastaselt edasi mõelda, sest ta pikkis loengu teksti tihti paralleele oleviku või lähiajaloo sündmustega. Tegelikult köhatas ta vahel ka lihtsalt niisama. Aga kuna loengud olid suurepäraselt koostatud, justkui kunstiteosed, siis õnnestuski meil alati ka ise edasi mõelda.»

Piirimäe praeguse kolleegi, ajaloodotsent Mati Lauri sõnul teeb ülikooli ajaloo-osakond kõik endast oleneva, et Piirimäe eile lõppenud loengukursus ilmuks viimaks ka kaante vahel.

Laur meenutas samas, et Piirimäe uusajaeksam oli tema tudengipõlves kardetud ja oodatud pöördepunktiks. «Materjali mahukuse ja raskuse tõttu võis öelda, et pärast Piirimäe eksamite tegemist oli ka ülikool läbi. Pärast neid eksameid enam akadeemilistel põhjustel ülikoolist välja ei langetud, kes siis läks, läks kaineri või KGB pärast.»

Piirimäe eksamite raskus on sünnitanud suure hulga tudengifolkloori. Nii näiteks usuvad naisüliõpilased, et tema eksami sooritamisele aitab kaasa rohelist värvi rõivaste, kas või roheliste kõrvarõngaste kandmine. Ühel kevadel, mil selle usu jagajaid oli iseäranis palju, imestas Piirimäe avalikult, miks kõik tüdrukud ainult rohelist kannavad.

«Kuna Piirimäe rääkis loengus asju, mida mujalt lugeda ei saanud, siis meeldis talle eksamil, kui tudeng vastas Piirimäe oma sõnadega, andes sellega tunnistust oma loenguskäimisest,» meenutab üks kunagine tudeng.

«Talle võis niiviisi rääkida isegi tema enda nalju. Kui vedas, sattus Piirimäe hoogu ja hakkas eksamil ise piletipunkti seletama.» Selliselt vastatud eksamipunkti sisu meeldejäämine kogu eluks oli iseenesestmõistetavalt kindlustatud.

Võibolla võtab Piirimäe mõnelt eksaminandilt jutujärje üle ka sel kevadel. Sest, olles ära kuulanud õnnitlused ja tervitused (ka Islandil viibivalt peaministrilt), olles arvukaid austajaid enese poolt tänanud oma kuulsa hotentoti-lauluga ning olles viimaks koos kõigi oma nooremate ja vanemate õpilastega laulnud ära ka ajaloolaste hümni, teatas Piirimäe: «Aga eksam toimub ikkagi.»

Helmut Piirimäe

• Sündinud 8. septembril 1930 Uue-Põltsamaal

• Lõpetas 1955 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena

• Töötanud alates 1956 ajalooõppejõuna

• Ajaloodoktor aastast 1974

• Professor aastast 1977

• Ajaloo-osakonna üldajaloo korraline professor 1993-96

• Emeriitprofessor aastast 1996

• Uppsala ülikooli audoktor aastast 1982

• Stockholmi ülikooli külalisprofessor aastal 1988

• Mitme välismaa ajalooseltsi ja -komisjoni liige. Käsitlenud 17. sajandi majandus-, kultuuri- ja teadusajalugu ning üldajalugu

• Eesti NSV riiklik preemia aastal 1985

• A. Puksovi preemia aastal 1989

    Tagasi üles