Professor: pensioniea tõstmises on «süüdi» pikaealisus
Vanuritele peab jaguma ka töökohti!

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees.

Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professori Lauri Leppiku sõnul ei ole pensioniea tõus seotud niivõrd majanduskriisiga, vaid see on ravim pikemavinnalisele protsesseile ehk oodatava eluea kasvule ja sellega kaasnevale rahaprobleemile.


«Kui iga järgnev põlvkond elab kauem kui eelmine, on paratamatus, et järgmine põlvkond peab kauem töötama ja ei saa minna pensionile nii vara kui eelmised,» rääkis ta ETV saates «Foorum».

Leppiku sõnul peaks pensioniea tõstmisega paralleelselt tagama inimeste võime teha vanas eas tööd ning firmade valmisoleku pensionieelikuid palgata.

Tema hinnangul ei lahenda üksnes pensioniea tõstmine 65. eluaastani pensioniprobleeme. «Ma ei usu sellistesse lihtsatesse lahendustesse.»

Professori sõnul peab pensionisüsteemi rahaliselt jätkusuutlikuks muutmisel arvestama riske ja kõrvalmõjusid ehk näiteks paralleelselt tuleb parandada rahva tervist, et inimesed püsiksid kõrges eas töövõimelisena.

«Kui läheneme mehaaniliselt ja tervise olukord ei tule järgi, võib tulemus olla töövõimetuspensionäride arvu kasv.»

Teiseks peab tema sõnul püsima tööturul pensioniea tõstmisega paralleelselt nõudlus vanemaealise tööjõu järele.

Kõik «Foorumi» saates olnud eksperdid - lisaks Leppikule Andres Arrak Mainori kõrgkoolist, Andres Võrk Praxisest ja Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur - leidsid, et pensionisüsteem peab muutuma paindlikumaks ning pensioniiga tuleb tõsta.

Arraku sõnul saab välja arvutada selle, kui palju kasvab Eestis eluiga eeldusel, et inimeste loomulik iive hüppeliselt ei tõuse või lange, ning nende numbrite põhjal ausalt inimestele ära seletada, mis neid ees ootab.

Vitsuri sõnul ei ole aga praegu võimalik ette ennustada, milline olukord 2024. aastal olema saab, kuid saab paika panna mõned üldpõhimõtted, et tänased noored teaksid pensioniea tõusuks valmis olla.

Tagasi üles