Parlament tahab komparteid kohtu ette

Kas rahandusminister Siim Kallas, siseminister Tarmo Loodus ja kolm-nelikümmend Riigikogu liiget peaksid juuni keskel tagasi astuma, kui parlament tunnistab NLKP kuritegelikuks organisatsiooniks?

«Mina tagasi ei astu,» teab aastatel 1985-1989 NLKPsse kuulunud nüüdne reformierakondlane Toomas Vilosius juba ette. «Olen andnud süümevande, mida pole rikkunud.»

Kui Riigikogu võtab kahe nädala pärast - juuniküüditamise 60. aastapäeval - vastu Isamaaliidu algatatud avalduse, mis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) ja NLKP kuritegelikeks organisatsioonideks tunnistab, ei mõtle tagasiastumisele ka aastatel 1987-1989 komparteis olnud isamaaliitlasest siseminister Tarmo Loodus.

Tarand näeb probleemi

«NLKP kuritegelikkus ei tähenda Looduse kuritegelikkust,» näeb ta süü individuaalsust. «Igaühele tuleb mõista tema enda tegude järgi.»

Kompartei kuritegelikuks tunnistamise avaldust Loodus toetab: «Inimsusvastased teod, mida NSV Liit kommunismi tähe all korda saatis, peavad hinnangu saama.»

Mõõdukate erakonna esimees, komparteilisest minevikust puutumatu Andres Tarand möönab, et kuritegeliku organisatsiooni liikmed parlamendis ja valitsuses on eetiliselt «omaette probleem».

«Kuidagi tuleb edasi elada,» otsib Tarand sõnu ja kinnitab, et uut Nürnbergi ja ühiskonna segaminikeeramist ei tule. «Riigikogu avalduse tulemus oleks, et endised kommunistid ei saaks suurustada, kui kõvad mehed nad olid.»

Aastatel 1968-1990 koos enam kui 100 000 inimesega Eestis kompartei liikmemaksu tasunud Sirje Endre (Isamaaliit) kahetses kevadel 1992 Postimehes avalikult kuulumist NLKPsse. «Minevikust lahtiütlemine nõuab avalikku kahetsust,» usub ta.

Kas peaksid aga kompartei kuritegelikuks kuulutamise järel tagasi astuma kõik NLKP taustaga ministrid, kantslerid, peadirektorid, parlamendiliikmed, kes eetilises mõõtmes muutuvad kuritegeliku organisatsiooni liikmeteks? «Kas eesotsas Toomas Saviga?» küsib Endre omakorda. «See tee tuleb läbi käia igaühel enda hinges,» teab ta vastust.

Reformierakond kõhkleb

Isamaaliidu algatatud ning Mõõdukate ja presidendi kantselei toetatud avalduse suhtes on ettevaatlikud aga koalitsioonipartnerid Reformierakonnast. «Mina, kes ma pole olnud isegi pioneer, pean hakkama sellele vastu sõdima,» tunnistab Reformierakonna parlamendifraktsiooni esimees Jürgen Ligi. «Tundub, et praegu pole olemas teksti, mis ei tooks kaasa traagilisi tagajärgi, kus kollektiivne süü kipub võtma personaalset kuju.»

Kui mõõdukas Andres Tarand usub, et võib opositsioonist liitlasi leida, siis praegu ei anna näiteks Rahvaliidu esimees Villu Reiljan talle selleks veel lootust. «Vaatan, et kolmikliidul on ideed otsas, kuidas riiki edasi viia, ja nad eelistavad minevikus kaevata,» ütleb Reiljan, NLKP liige aastatel 1977-1989.

«Mis kurja ma tegin, kui metsaülem olin?» otsib ta oma süüd. «Käisin hiljuti oma metsa vaatamas, kasvab ilusasti.»

Parteitu minevikuga nüüdne Keskerakonna presidendikandidaat ja Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg on samuti kriitiline. «See on poliitiline päästerõngas (Isamaaliidule ja Mõõdukatele, toim), see ei ole hetkel Eesti probleem,» väidab ta. «Eesti probleem on tööpuudus, mitte kommunismi hukkamõistmine.»

Toomsalu annab tuld

Tiit Toomsalu, EKP mantlipärija, Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei esimees, ei kahtle: «Stalinliku rezhiimi kuriteod tuleb hukka mõista, seda tegi juba küll Nikita Hruðtðov, aga kui tahame, võime seda korrata.»

Küll aga ei pea ta õigeks tunnistada kuritegelikuks kommunismi kui ideoloogiat («Kuidas saaks Eesti president puna-Hiinasse riigivisiidile sõita?») ega kommunistlikku parteid («Mida mõtleks Prantsusmaa, kus kommunistidel on suur mõju?»).

Toomsalu, kes enda sõnul astus 1990. aasta alguses juba iseseisvasse EKPsse, on NLKP liikmete suhtes halastamatu. «Kui Riigikogu tunnistab selle organisatsiooni kuritegelikuks, peavad NLKP liikmed lahkuma nii valitsusest kui parlamendist,» on Toomsalu kindel.

Sama arvab keskerakondlane Kreitzberg. «Kolmikliit võiks endiste komparteilaste võimult lahkumisel eeskuju anda, see oleks tugev käik, muidu on tegemist sõnavahuga,» räägib ta. «Hea sõber Nutt, kes seda üles lööb, on ju ka endine kommunist.»

Isamaaliitlane Mart Nutt, komparteid hukka mõistva avalduse üks autoreid, ei nõustu Kreitzbergiga. «Me ei saa tekitada olukorda, et lülitame teatava osa väikesest Eesti rahvast avalikust elust välja,» sõnab Nutt.

Ta ei arva, nagu oleks parlamendis neid, kes oleksid süüdi inimsusvastastes kuritegudes.

«Avaldust tuleb vaadata eetilise hinnanguna organisatsioonile, mis teostas võimu NSV Liidus ja okupeeritud Eestis,» defineerib Nutt komparteid kuritegelikuks tunnistava Riigikogu avalduse vajaduse.