Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2089189t1hc568.jpg)
Siseminister Tarmo Loodus teatas alluvatele kavatsusest amet maha panna, kui valitsus annab järele Reformierakonna survele ja peatab haldusreformi, mis jätaks senise 247 omavalitsuse asemele Eestisse alla saja valla ja linna.
«Kui nii edasi läheb, pean hakkama mõtlema, kas kõige õigem poleks tagasi astuda,» ütles Loodus läinud nädalal.
Lahkumismõtted olevat ta avalikustanud lähimatele alluvatele pärast seda, kui haldusreformi arutanud ministrid andsid Loodusele ülesande kahe nädalaga koostada kõigi ühinevate omavalitsuste kohta majanduslikud ja territoriaalsed liitumispõhjendused, mida on juba paaril korral tehtud.
Presidendivalimine takistab
Mitme siseministeeriumi ametniku arvates teeb valitsus niimoodi kummarduse Reformierakonnale, kes ei toeta administratiivse sunniga haldusreformi ja pooldab valdade-linnade vabatahtlikku ühinemist.
Samuti on Looduse lähikondsed eravestlustes avaldanud arvamust, nagu ei riskiks osa võimupoliitikuid ühendada omavalitsusi presidendivalimiste eel, kus uue riigipea valimisel võib saada otsustavaks valdade-linnade esindajatest koosnev valijameeste kogu suhtumine.
«Ootame sügiseni,» soostus Loodus ka eile Postimehe antud lühiusutluses. «Selleks ajaks on ehk pidurid haldusreformilt maha läinud.»
Ent just Reformierakonna esimehe, rahandusminister Siim Kallase alluvad koostasid omavalitsuste majandusliku toimetuleku edetabeli, mis matemaatilise täpsusega näitab: iseseisvalt saab hakkama üksnes 26 valda-linna, 55 võiksid mõelda liitumisele, 32 peavad liituma vähemalt ühe naabriga ja 62 vähemalt kahe vallaga ning 72 on kaotanud omavalitsuse tunnused ning riigile muutub nende ülalpidamine arutult kulukaks.
Rahandusministeeriumi edetabel kinnitab reformierakondlasest regionaalministri Toivo Asmeri sõnu nostalgia ajel taastatud paljude valdade-linnade elujõuetusest, millega ta soovitas mullu sügisel haldusreformi mudeliks valemit «15+x» (15 oli maakondadest moodustuvate suurvaldade arv, x aga omavalitsuse staatusesse jäävate linnade arv).
Just Asmer tõukas haldusreformi-teemalise arutelu vaikimise kivi tagant liikvele ning tänaseks on rida omavalitsusjuhte ühinemistega leppinud.
«Ehkki algul olin reformi vastu, olen nüüd veendunud, et paljude probleemide lahendamiseks on vaja suuremat omavalitsust,» tunnistas näiteks viimases Maalehes Jõgeva vallavanem Toivo Ilves. «Protsessi ei tohi enam peatada.»
Vastupidise prognoosi teeb aga Harju maavanem Orm Valtson. «Mulle tundub, et haldusreform on päevakorrast maha võetud,» tõdes ta eile Postimehele ja veeretas süü siseministeeriumile: «Just seal on kaartide joonistamisega ummikusse joostud, ei ole kuulatud maavanemate ettepanekuid, inimesed on segadusse aetud - keegi ei tea enam, mida või keda uskuda, tähtajad nihkuvad muudkui edasi, poliitikute üksmeel puudub.»
Valtson küsis Harjumaale reformijärgselt 19 omavalitsust, minister Looduse meeskond soostus aga jätma 14. Samal ajal kui näiteks Jõgeva maavanem Margus Oro tegi Tallinnas tagatrepitööd, et 13 linna-valda ühendada järsult kolmeks omavalitsuseks, aga siseministeerium joonistas tulevikukaardile ettevaatlikult viis rõngast.
Aeg on otsustada
Praegu on minister Loodus alalhoidlikkust minetamas. «Nüüd arutatakse meie majas, kas ei peaks esitama valitsusele arutamiseks nn Asmeri plaani, mis jätakski Eestisse 15 suurvalda, poolteist- kuni kakssada osavalda ja maksimaalselt paarkümmend iseseisvat linna,» teatas anonüümsust palunud siseministeeriumi töötaja.
Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder, haldusreformi tulisemaid toetajaid, hoiatab: «Kui reformi ei tule, tekib allpool pettumus ja käegalöömine, hiljem on väga raske inimesed uuesti liikvele saada.»
Seeder ei nõustu oponentidega, kes väidavad, et tegu on kiirustamise ja ainult piiride joonistamisega. «Tööd on tehtud palju ja mitte ainult selle valitsuse ajal, haldusreform aastal 2002 pole mingi kiirustamine,» rõhutas Seeder. «Piiride tõmbamise koha pealt me enam targemaks ei saa, on aeg lõplikult otsustada.»
Tema sõnul eksivad reformierakondlased, kes räägivad vabatahtlikust haldusreformist, paraku puudub veel seadusandlik baas omavalitsuste ühendamiseks keskvõimu poolt, alles läinud nädalal saatis valitsus Riigikogule arutamiseks esimesed seaduseparandused.
«Loomulikult pole kõik omavalitsused haldusreformi poolt, kuid vastasseis on selgelt vähenenud ja nõusolek nähtavalt suurenenud,» ütles Seeder.
Haldusreformi üks mootoreid, siseministeeriumi asekantsler Deiw Rahumägi ongi viimase kuu-poolteisega saanud omavalitsustelt ridamisi teateid, et kohalikud volikogud on valitsuse otsust ootamata ise ühinemiskõnelusi alustanud.
«Pärnumaa Kaisma ja Raplamaa Järvakandi vald, siis Märjamaa, Loodna ja Vigala vald, edasi Jõhvi linn ja Jõhvi vald, Jõgeva linn ja Jõgeva vald, siis Järvamaalt Kareda, Roosna-Alliku ja Koeru vald,» loetleb Rahumägi neid, kes ilma keskvõimu sunnitagi näevad ühinemisest tulu tõusvat.