Soome-eestlastele topeltkodakondsus

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Eestlased eelistavad uue kodumaana Soomet Kui Soome kodakondsusseadusesse lisatakse topeltkodakondsust lubav säte, ei pea oma elu Soomega siduvad eestlased enam Eesti kodakondsusest loobuma.

Ühiskonnakriitik Iivi Masso on üks sadadest eestlastest, kes otsustas endale võtta Soome kodakondsuse ning peab seetõttu loobuma Eesti kodakondsusest. Just nimelt sunnitud, sest «topeltkodakondsus ei ole kahjuks võimalik», nentis ta 22. juuni Arteri intervjuus.

Tõenäoliselt jagab seda kahjutunnet suur osa neist 934 eestlasest, kes möödunud aasta lõpu seisuga on pidanud loobuma Eesti kodakondsusest, et taotleda Soome oma. Ehkki Soomes on nende töö ja perekond, pole ka Eesti koos sõprade-sugulastega nende inimeste elust kuhugi kadunud.

Eesti peab taluma

Sunnitud valimine kahe sõsarriigi kodakondsuse vahel võib eestlastel lõppeda siis, kui Soome kodakondsusseadusesse tehakse lähiajal topeltkodakondsust lubav täiendus. Soome kodakondsusseadus ongi praegu «remondis» ning seda suuresti välissoomlaste survel.

Kuna seni pole Soome topeltkodakondsust lubanud, võib ligi miljonist välissoomlasest Soome passi taskus hoida vaid 250 000, enamik on aga olnud sunnitud kodukodakondsusest loobuma.

Topeltkodakondsus on lubatud näiteks Austraalias, Belgias, Prantsusmaal, Kanadas, Suurbritannias ja USAs. Ehkki Rootsi seadused sarnanevad Soome omadega, elab Rootsis siiski umbes 300 000 inimest, kes erandlikke mooduseid kasutades on hankinud nii Rootsi kui ka Soome passi.

Soomlaste plaanidest on kuulnud ka Eesti kodakondsus- ja migratsiooniameti kodakondsuse osakonna juhataja Koidu Mesilane. Ta selgitab, et ehkki Eesti riik jätkuvalt ei luba topeltkodakondsust, ei ole Eestil ka õigust oma sünnijärgsetelt kodanikelt kodakondsust vägisi ära võtta.

Kui Soome hakkab omalt poolt topeltkodakondsust lubama, saab Eesti vaid pealt vaadata, kuidas Soome kodakondsuse omandanud eestlased jätavad taskusse ka Eesti passi.

«Põhimõttel, et kui sünnijärgne kodanik võtab vastu mõne muu maa kodakondsuse, siis Eesti talt oma kodakondsust ära võtta ei saa, rajaneb ka paljude väliseestlaste topeltkodakondsus,» ütles Mesilane. Soome aga lihtsalt ei ole siiani andnud oma kodakondsust isikutele, kes pole vabatahtlikult loobunud varasemast.

Mesilase sõnul on Soome siiani olnud Eesti kodakondsusest loobujate soosituim sihtmärk. 1999. aastal loobus Eesti kodakondsusest rekordiliselt palju inimesi - 531 isikut, kellest 430 said taskusse Soome passi.

1999. aasta loobujate suurt arvu seletab Mesilane sellega, et siis sai paljudel 1990. aastate alguses Soome tööle siirdunutel täis kohustuslik viieaastane seal elamise periood. Nii avanes neil võimalus esitada avaldus Eesti kodakondsusest loobumiseks, sest Soome kodakondsuse saamise muud tingimused olid täidetud.

Kuidas loobuda

Mesilase sõnul otsustavadki Eesti passist loobuda peamiselt need, kes on juba pikemat aega oma uues asukohariigis elanud ja töötanud ning soovivad nüüd end lõplikult uue riigiga siduda.

Eestis kohapeal esitavad kodakondsusest loobumise avaldusi vaid vähesed, kes soovivad asemele saada Vene või mõne muu endise Nõukogude Liidu vabariigi kodakondsust.

Eesti kodakondsusest loobuda soovija peab mõnda Eesti välisesindusse või Eesti kodakondsus- ja migratsiooniameti regionaalosakonda esitama passikoopia, täitma sooviavalduse blanketi ning tooma tõendi mõnelt välisriigilt selle kohta, et viimane on valmis talle oma kodakondsust andma.

«Üldine põhimõte on see, et kodakondsusest loobumise tagajärg ei tohi olla kodakondsusetus,» rääkis Mesilane. Sel põhjusel on antud ka seni ainus eitav vastus.

Kodakondsus- ja migratsiooniametil on avalduse menetlemiseks seaduse järgi aega üks aasta, kuid praktikas käib see protseduur kiiremini.

Lisaks kodakondsusetuse tekkimise ohule võib valitsus keelduda ka siis, kui isikul on Eesti riigi ees täitmata kohustusi (maksuvõlad) või kui ta viibib tegevteenistuses. Muudel motiividel inimese Eesti kodakondsusest vabastamisest keelduda ei tohi.

Mesilane tõdeb, et paaril korral on tema ametkonna töötajad näinud ka liig kergekäelisi kodakondsusest loobujaid.

«Paar vanainimest on loobunud Eesti kodakondsusest selleks, et minna oma laste juurde Venemaale, kuid sõit pole mingil põhjusel teoks saanud,» räägib ta. «Siis on nad oma kodakondsust tagasi tahtnud, kuid see pole enam nii lihtne.»

Raske tagasitee

Põhiseaduse 36. paragrahv sätestab küll iga eestlase õiguse asuda Eestisse, kuid Eesti kodakondsuse tagasi saamiseks peavad oma kodakondsusest kord juba vabatahtlikult ja täisealiselt loobunud eestlased läbima samasuguse kadalipu nagu teised uusimmigrandid.

«See, et inimene on kord olnud Eesti kodanik ja siis sellest loobunud, ei anna talle mingeid eeliseid,» sõnab Mesilane.

Selline tagasipöörduja saab võimaluse naturalisatsiooni korras kodakondsust taotleda alles pärast viieaastast alalise elamisloaga Eestis elamist. Eesti keele eksamist on ta vabastatud ainult siis, kui on varem Eesti koolis omandanud eestikeelse hariduse.

Näiteks Soome sünnijärgsed kodanikud, kes on vahepeal Soome kodakondsusest loobunud, saavad Soome kodakondsust uuesti taotleda lihtsustatud teel.

Alo Lõhmus, Tarmo Virki
uudised@postimees.ee

    Tagasi üles