Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius (Reformierakond) leidis Postimehele antud telefoniusutluses erinevalt meedikutest, et riik ei peaks kulutama aidsi tõrjeks sentigi rohkem, kui on seni kavandanud. Reformierakond taunib Vilosiuse väljaütlemisi Leemets:olulisem on lahendada narkoprobleem Anti Liivi:murda tuleb eetikakriis Tõnu Kaubal koalitsiooni pärast häbi Toomas Palu peab riigi osa aidsi ennetuses tähtsaks Lugejad mõistavad Vilosiuse avalduse hukka Toomas Savi hinnangul peab riik aidsiga tegelema erakorraliselt
Vilosius: nakatunud on ise oma saatuses süüdi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks ei peaks riik aidsi ennetuseks ja tõrjeks rohkem raha eraldama?
Tuleb hakata peale siiski pisut kaugemalt. Kogu probleem on ju ikkagi selles, et kui mina ise endale selle probleemi teadvustan, siis minu jaoks peab olema väga selge see, kuhu ma, nagu öeldakse, oma tilli topin. See on siiski ju sada protsenti välditav haigus. Sada protsenti! Ma ei pea ju oma tilli kuhu iganes toppima ega pea endale narkootikumi süstima. Meie urbaniseerunud ühiskond on jõudnud nii kaugele, et me ikka topime, ikka süstime ja siis maksumaksja peab kogu selle moosi kinni maksma.
Ennetustöötajad räägivad nakatunutest siiski paljuski kui ohvritest…
Mis kuradi ohvrid?
Selge on ju see, et nakkust võib saada ka teisiti kui sugulisel teel.
Tegelikult on teised juhtumid marginaalsed - näiteks zhi-leti kaudu või kuidagi teisiti.
Kui praegu on registreeritud üle 1200 nakatunu ja tulevikus ka 1200 aidsihaiget, kas siis nende ravimine on nende endi probleem?
See ongi avatud ühiskonna probleem. Ütlen veel, et seda haigust on võimalik vältida. Kui inimesed pole seda teinud, siis maksame kogu ravi kinni. Tsiviliseeritud maailm tõepoolest seda teebki, aga nakatumine on ju ikka välditav! Tõesti, terve maailm on seda teinud, aga tavakodanikuna võiksin küsida, miks mina pean oma raha andma. Kuigi tõesti, kogu tsiviliseeritud ühiskond maksab selle ravi ja ennetuse kinni. Kas see on mõistlik, ma ei tea.
Kas ennetustöö eest poleks siis pidanud varem maksma?
Kondoomid on ju igal pool müügil - ajaleheputkas, bensiinijaamas. See kõik on välditav. Minus tavakodanikuna - jättes kõrvale kõik muud tiitlid - tekib protest, miks ma pean küll maksma kinni selle, mis on välditav. Inimene on lihtsalt idioot, et ei suuda osta endale kondoomi ega suuda vältida neid kontakte, kus oht on olemas. Jutt vereülekannete kaudu nakatumisest on marginaalne, see on müstika. Eestis ei saa seda keegi vereülekandega.
Mis siis edasi peaks saama?
Terve see tsiviliseeritud maailm ehk siis Euroopa ongi nii loll, et maksab selle ravi kinni. Ega Eestil ole mingit võimalust käituda kuidagi teisiti, kui seda tehakse terves Euroopa Liidus. Eks meiegi pea seda tegema ja paneme meeletuid summasid ravi alla magama. Ja tänu sellele peab inimene ootama kas või songalõikuse järjekorras palju kauem, kuna meil on lihtsalt tarvis ravida neid, kes ei ole mõelnud selle peale, et võivad saada aidsi või mille iganes.
Ja need, kes on nakatunud - enda süü või teiste süü läbi -, jäävad siis riikliku abita?
Ei, nad ei jää! Riik maksab kinni, aga alati makstakse midagi kinni kellegi arvel. Keegi peab selle tõttu olema tavalise operatsiooni järjekorras kauem lihtsalt seetõttu, et mingi seltskond arvab: minu jaoks ei ole piire, minu jaoks ei ole kohustusi, minu jaoks pole turvameetmeid, et ma lihtsalt olen niisugune tore.
Nii et te arvate, et praegu ei peaks andma ennetustööks vajalikku lisaraha?
Arvan, et ei pea jah. Kõige lihtsam on ju till ikkagi püksis hoida. Ära pane seda sinna, kuhu sa seda ei pea panema. Neid kohti, kuhu seda mõnusalt panna, on ju tuhandeid!