Kätte jõudnud saunavihtade varumise hooaeg valmistab peavalu noorte kaasikute omanikele, sest hoolimatud vihtadevalmistajad laastavad sageli noored kased sedavõrd, et neist ei saa enam kunagi korralikke puid.
Saunavihtade varujad laastavad kaasikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõige mugavam on saunaviha lehiseid varuda endistele põllumaadele kasvanud kasenoorendikest, kuid pahatihti murtakse vihategemisel ära noore puu ladvaosa, mistõttu ei kasva temast enam kunagi korraliku puud,» ütles Põlvamaa keskkonnateenistuse metsanduse peaspetsialist Einar Teppo. Teppo märkis, et eelnevatel aastatel on Põlvamaal olnud mitu sellist juhtu, kus vihtade valmistajad on noori kaski laastanud. «Tänavu pole veel midagi sellist minu kõrvu jõudnud, küll aga küsivad omanikud meilt pidevalt nõu, kuidas noori puid kaitsta,» lisas ta. Noorte kaskede laastamisest tulenev kahju võib ulatuda aga kümnetesse tuhandetesse kroonidesse, sest ühe hektari kaasiku rajamine maksab 10.000 krooni, millele lisanduvad iga-aastased hoolduskulud. Lahendusena nägi metsandusspetsialist seda, et vihtade varujad lepivad maaomanikega kokku ning võtavad kaskedelt ainult külgmisi oksi. Samuti võiks võõralt maalt saunavihtade valmistamiseks kaseokste varumine kõne alla tulla ainult tee- ja kraavitrassidelt ning elektriliinide alt. Seaduse kohaselt võib eramaal viibida päikesetõusust kuni loojanguni ilma kinnistu omaniku loata, kui maatükki ei ole piiratud ega tähistatud. Kui maa tähistamise ja piiramise viisist nähtub selgelt maaomaniku soov sulgeda see võõrastele, on sinna minek ilma maaomaniku loata keelatud. Võõra metsa kasutaja võib piiramata ja tähistamata erametsas, riigimetsas ja munitsipaalmetsas korjata seeni, marju pähkleid ja muud, kuid pajukoor, korvivitsad, kaseoksad, vaik ning männikasvud on toore, mille kogumist igaüheõigus ette ei näe.