Merivälja sai sadama 1927
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud sajandi esimesel veerandil polnud Merivälja elanikest moodustatud selts rahul Tallinna ja Viimsi vahel kruusateel 15 kilomeetrit tunnis loksuva puitkerega omnibussiga, mida reisijad pidid tihti üle Maarjamäe tõukama, ning rajas oma liikmete raha eest 1927. aastal sadamasilla.
Kai äärest käis Tallinna aurik, sillale tuli raudteeharu ja samasse ehitati ka suplejate riietumiskabiinid. Kuna aga kai oli valesti kavandatud, kandis meri selle aastatega laiali.
Praegu Merivälja kaid taastav Matti Roosma päris vesiehitaja elukutse oma isalt Sulev Roosmalt. Lisaks ametile sai praegu remonditöid juhtiv poeg isalt omal moel päranduseks ka Merivälja muuli, mis oli tolle käe all valminud ajal, kui poeg sündis.
Sulev Roosma põhjendas muuli nõrkust asjaoluga, et toona ei lubatud kasutada raudkive, vaid muul tuli täita selleks sobimatu paega. «Kuna tehases varastati tsementi, toodi meile kehva betooni. Seepärast ongi osa muuli veealusest osast hävinud,» selgitas ta.
Vanema Roosma sõnul ehitati 1969. aastal valminud muul samuti reisilaevaliikluseks, sest Merivälja elanikud kurtsid, et ei pääse Pirital korraldatavate motovõistluste ajal linna. Sadamasilla juurest pidi Tallinna sõitma ligi miljon rubla maksnud tiiburlaev.
«Räägiti, et Tallinna jõudnud laevameeskond tõi pardale lõbusad naised, kes vajutasid omapäi nuppe ning tiibur lõhkus kai ääres liikudes ühe tiiva,» meenutas Roosma.
Laev viidi tagasi Venemaale ja algse plaani järgi Meriväljale ja Kloogarannani ulatuma pidanud laevaliinid jäid soiku. Samuti katkes Kloogaranna kai ehitus.
Sulev Roosma ütles, et otsis Merivälja muuli ehitades üles meistrid, kes olid rajanud kunagi president Konstantin Pätsi residentsiks olnud Oru lossi müürid. Võibolla just tänu sellele pole meri suutnud raudkividest osa lõhkuda. «Nende meeste töö pidi olema Euroopa raudkivi ladumise tippteos,» vahendas Roosma välismaiste spetsialistide hinnangut.
PM