Chirac: me võime Baltimaid usaldada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/09/26/12597753t1h0ca9.jpg)
President Lennart Meri näitas oma Prantsusmaa kolleegile Jacques Chiracile (paremal) ja Prantsusmaa euroministrile Pierre Moscovicile (vasakul) Tallinna raekoja platsi, kus mitmed linnakodanikud ja turistid said võimaluse presidentidega juttu ajada «Minu esimene mulje on imetlus, eriti kui ma tean, milliseid katsumusi on need maad pidanud läbi tegema,» võttis laupäeval kokku Eestis oma visiidi kolme Balti riiki lõpetanud Prantsusmaa president Jacques Chirac.
Imetlus algas juba hommikul, kui Chirac istutas koos Eesti presidendi Lennart Meriga puu Viimsi residentsi: «Meil oli ilus hommik Tallinna lahe ääres, pea kohal päike.»
Hilisemal pressikonverentsil lisas Chirac, et «Eesti on maa, mis äratab kiindumust». Üks põhjusi oli kahtlemata ka see, et nii Meri kui ka Läti presidendi Vaira Vîíe-Freibergaga võis Chirac vestelda prantsuse keeles ning ka Leedu riigipea Valdas Adamkus saab prantsuse keelest aru.
Eesti imeline edu
Chirac kutsus eestlasi meenutama, milline nägi Tallinn välja kümne aasta eest, ning sõnas, et selle kirjeldamatu edu põhjal «teeme järelduse, et me võime neid maid usaldada».
Prantsusmaa presidendi usaldus oli tõesti suur. Kõige suurem Euroopa Liidu suunal, kus Chiraci sõnul on liitumiskõnelustel Eestit saatnud imeline edu, mis ei jäta kahtlust, et Eesti kõnelused «saavad lukku» juba järgmise aasta lõpuks.
Chirac ei kahelnud kordagi ka selles, et liitumiskõneluste eduka lõpu järel osalevad Eesti kodanikud 2004. aastal Euroopa Parlamendi valimistel.
Sama kindel oli Prantsusmaa president Eesti edus NATO suunal. Selget vastust, kas Eesti kutsutakse 2002. aasta sügisel Praha tippkohtumisel alliansi liikmeks, Chirac ei andnud: «See on ikkagi alliansi otsus.»
Prantsusmaa president kinnitas, et «nende maade [10 NATO kandidaatmaa] vaba valik on otsus liituda NATOga, siis tuleb seda otsust respekteerida», seda enam, et iga riigi vabadus valida endale liit, kuhu astuda, on rahvusvahelise õiguse nurgakivi.
«Mitte keegi, pean ennekõike silmas Venemaad, ei tohiks võtta NATO laienemist agressioonina,» rahustas Chirac ühtaegu Eesti, Euroopa ja Venemaa poliitikuid.
Prantsusmaa president nentis laupäeval rahvusraamatukogus peetud omalaadsel mõttevahetusel «Bonjour l’Estonie» (Tere, Eesti) Lennart Meriga, et tegelikult on juba kuulumine Euroopa Liitu täielik julgeolekugarantii.
Euroopat ei tasu karta
Päev varem oli Chiracilt Riias küsitud, kas Prantsuse laevad tuleksid agressiooni korral Lätile appi, nagu nad tegid seda 1919. aastal. Chirac vastas, et agressioon Läti vastu on lihtsalt mõeldamatu, sest Läti asub juba faktiliselt Euroopas ja peagi ka formaalselt, kui ühinemine ELiga on teoks saanud.
«Aga kui psühholoogilisel põhjustel soovitakse olla NATO liige, siis olgu nii,» võttis Chirac oma kindla toetuse Balti riikide NATO-püüdlustele kokku.
Chirac ja Meri jahutasid kahekesi ka euroskeptikute hirme. «Kallid kaasmaalased, ärge kartke Euroopat, sest Euroopa vajab kõige enam erinevaid rahvaid, keeli, muusikat, värve,» sõnas Meri hommikusel pressikonverentsil.
«Kõigepealt tähendab see rahu, kindlustatud, garanteeritud rahu,» kõlas õhtupoolikul Chiraci vastus mõttevahetuse juhi Enn Eesmaa küsimusele, milline on Euroopa, mille riigipead tahavad jätta oma lastele.
Prantsusmaa presidendi sõnul on Euroopa ka «ainus võimalik vastus probleemidele, mis kaasnevad globaliseerumisega», sest ükski riik üksi ei suuda ülejäänud maailmale oma väärtusi peale suruda, küll aga Euroopa tervikuna.
See oli ka ainus kord, kus riigipeade vahel tekkis pisuke mõtete lahknevus. Kui Meri, kes oli nimetanud Prantsusmaa presidenti «mu heaks sõbraks Jacques’iks või Jaaguks eesti keeles», kasutas väljendeid «väikesed kultuurid, väikesed keeled», parandas Chirac teda kinnitusega, et väikseid kultuure ega keeli pole olemas - igal keelel ja kultuuril on oma osa ning tsiviliseeritud maailma ülesanne on tagada nende säilimine.
Chirac täheldas küll sügava rahulolematusega, et kuigi poliitiliselt on Prantsuse-Eesti suhted pilvitud, ei ole majandussidemed märkimisväärsed.
Eesti–Prantsuse vana tüli saatkonna pärast lahenes
61 aasta eest Venemaa kätte sattunud Eesti saatkonnahoone eest Pariisis maksab Prantsusmaa rahalist hüvitust, kinnitas president Jacques Chirac.
Laupäeval Eestis riigivisiidil viibinud Chirac sõnas, et tal on hea meel näha pikka aega kestnud diplomaatilist tüliküsimust lahendatuna.
«Keegi ei jäänud nüüd rumalasse rolli, kõigi huvid said kaitstud,» ütles Chirac. «See oli ainus tüliküsimus ja mul on väga hea meel, et oleme selle probleemi lahendanud.»
Eesti Vabariigi sõjaeelne saatkonnahoone Pariisis on nüüdseks lammutatud, selle kohale on Eesti «vabatahtlikul» astumisel Nõukogude Liitu hoone üle võtnud riik, mis praegu kannab Venemaa nime, rajanud elamu oma saatkonnatöötajatele.
Saatkondade tagastamise küsimusega on tegelnud ka Euroopa Nõukogu, mis möödunud aastal soovitas Venemaal hooned Baltimaadele võimalikult ruttu tagasi anda.
Ometi ei ole asjad kuigi kiiresti liikunud: 1992. aastast peale, kui Eesti asus õigust taga ajama, peaaegu tänaseni oli Pariis olnud seisukohal, et tegemist on Eesti ja Venemaa omavahelise küsimusega.
Samas oli Eesti Vabariigi esindaja 1940. aastal, pärast omariikluse lõppu, andnud hoone võtmed üle just Prantsusmaa välisministeeriumile.
Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves kinnitas Postimehele, et kiiresti hakkasid asjad liikuma mõni kuu enne Chiraci visiiti, mil Prantsusmaa leidis, et võib kõigi Balti riikide tänaseks Venemaa käes olevad saatkonnahooned rahaliselt hüvitada.
Kui suur see hüvitus tuleb, ei ole veel selge. Selleteemalised läbirääkimised on algusjärgus. Eesti loodab siiski kunagise saatkonna soodsat asendit arvestades korralikku summat.