Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Nestor asub parandama pettust lubavat seadust

Sotsiaalminister Eiki Nestor eitab petuskeemi massilist toimimist puudega inimeste sotsiaaltoetuste määramisel, kuid lubab segadused lahendada selle nädala lõpuks valmiva seadusemuudatusega.

«Eilse Postimehe artikli peale jääb abivajajatele rahustuseks öelda, et inimestel, kes saavad õigustatult raha, ei maksa muretseda, sest õigustatud juhtudel saab abiraha ka edaspidi,» nentis Nestor. Kuid samas möönis sotsiaalminister probleeme, mis on tekkinud aasta alguses jõustunud puudega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse jõustumise järel.

«Me oleme ette valmistanud seaduseparandused, sest seaduse rakendumisel on esinenud probleeme,» rääkis Nestor.

Süsteem ei toimi

Ministri sõnul on juhtumeid, kus abivajaja on endale määranud hooldajaks teise abivajaja, kuid eelduste kohaselt ei saa süsteem niiviisi toimida.

«On olnud juhtumeid, kus hooldaja on määratud 24 tunniks, kuid on näha, et ta ei saa seda teha, sest käib koolis või tööl,» ütles Nestor. Selle nädala lõpuks valmiva seadusemuudatusega plaanib sotsiaalministeerium segadused lõpetada.

Eestimaal levivat massipettust kinnitab Eesti nägemispuudega inimeste fondi esimees Erik Loide, kes on üle nelja aasta sotsiaaltoetuste probleemiga kokku puutunud. «Võin kinnitada, et aasta alguses jõustunud seaduse tagamaad ulatuvad kaugele ning siin ei ole asi mitte teadmatuses, vaid lohakuses, sest kardan, et ametnikud ei suutnud tekkinud probleemi ette näha,» arvas Loide.

Ametnike asjatu lootus

Eri seadusemuudatuse taga olnud spetsialistid kinnitasid, et ametnikud on kehtiva seaduse puhul lootnud sellele, et inimesed ei hakka oma invaliidsust puudeks ümber vormistama ega määra endale ka hooldajat.

Kuid petuskeem on levima hakanud kulutulena ning põhjustanud suuri probleeme alates perearstidest ja lõpetades sotsiaalministeeriumiga.

Loide sõnul on Mõõdukad üritanud lõigata puudega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega populaarsust. «Ilmselt on selle seadusega tahetud teha head, kuid kahjuks pole arvestatud, mis juhtub, kui hooldajate määramine läheb massiliseks,» lisas Loide.

Juuni lõpu seisuga on Eestis puudega 16-aastase ja vanema inimese toetuse saajaid 73 590 (esimeses kvartalis 52 721). Neist keskmise puudega on 25 219 (16 661), raske puudega 36 247 (27 032) ja sügava puudega 12 124 (9028) inimest.

Hooldajatoetuse saajaid on viimastel andmetel 18 776 (10 369). Kokku on selleks eelarvest ette nähtud 2001. aastal 380 miljonit krooni, millest on esimese poolaastaga kulunud 187,3 miljonit krooni.

Tagasi üles
Back