Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
11. juuni 1997. Eesti Merelaevanduse ostu võtmefiguurid Eesti Merelaevanduse erastanud ESCO Holding on jätnud Eesti riigile tähtajaks maksmata 127 miljonit krooni, mida firma ei suuda tasuda ilmselt majandusraskuste tõttu.
Erastamisagentuuri spetsialist Katrin Kivi möönis Postimehele, et ESCO Holdingul on tõesti osa järelmaksusummast õigeks ajaks tasumata. Postimehe andmetel moodustab maksmata 127 miljonit krooni ligikaudu poole merelaevanduse teise osa erastamise rahast.
ASi Eesti Merelaevandus (EML) aktsiad erastati kahes osas. 70 protsenti aktsiatest müüs riik 1997. aastal 700 miljoni krooni eest ESCO Holdingule, ostusumma tasuti kohe lepingu allakirjutamisel.
Kaks aastat hiljem ostis sama firma ka ülejäänud 30 protsenti EMLi aktsiatest, mille eest tasumine pidi käima pikaajalise maksegraafiku alusel. Maksetähtaeg möödus tänavu 8. märtsil.
Pikendamist pole arutatud
Kivi andmetel on ESCO Holding esitanud enne maksetähtaja lõppemist tänavu märtsis taotluse pikendada tähtaega ühe aasta võrra.
Miks pole erastamisagentuuri nõukogu taotlust seni menetlusse võtnud, ei osanud Kivi öelda. Agentuuri töötajad pole edastanud taotlust mitmele vahepeal peetud istungile ja seda pole ka lähitulevikus kavas arutada. «Taotlust pole nõukogu 15. augusti istungi päevakorras,» nentis Kivi.
Erastamisagentuuri nõukogu liige Tiit Tammsaar avaldas imestust ja nördimust, miks pole nõukogu seni maksetähtaja pikendamise taotlust näinud. «See on ennekuulmatu, et niivõrd olulise küsimuse arutelu on seni viibinud,» leiab Tammsaar.
Postimehele on väidetud, et ESCO Holding pole täitnud majandusraskuste tõttu ka kohustust investeerida EMLi kahe aasta jooksul 3,1 miljardit krooni.
Investeerimiskohustuse eiramisele ei õnnestunud eile kinnitust saada, sest Kivi sõnul ei olnud võimalik küsimusega kursis olevat agentuuri ametnikku leida.
Ninnas: koosolek viibib
EMLi kauaaegne juht, praegune Tallinna abilinnapea Toivo Ninnas ütles Postimehele, et ei tea midagi firma majandusolukorrast ega oma merelaevandusega muud sidet peale ESCO Holdingu aktsionäriks oleku.
Ninnase teatel pidi aktsionäride seadusejärgne korraline üldkoosolek olema enne tänavust 1. juulit, kuid seni pole seda toimunud. «Minu teada toimub üldkoosolek 14. augustil,» ütles Ninnas.
Postimehe andmetel hoidub suuromanikust Norra laevandusfirma Tschudi & Eitzen väikeaktsionäre EMLi majandusseisust teavitamast. Viimased sellekohased andmed pärinevad aastast 1999.
Eesti Merelaevanduse nõukogu liiget Felix Tschudit ei olnud eile võimalik kommentaarideks kätte saada, sest Tscudi mobiiltelefon oli välja lülitatud ja sekretäri teatel viibib ta puhkusel. Postkastiteenust pakkus ka EMLi nõukogu esimehe OlevSchultsi telefon.
AS EML kuulub ESCO Holdingule, mille aktsionärid olid merelaevanduse erastamise ajal, 1997. aastal Tschudi & Eitzen AS (50%), Eesti Ühispangale kuuluv Ühisinvesteeringud (12%), New Yorgi investeerimisfirma Stanton Capital Corporation (10%), Balti Cresco Investeerimisgrupp (10%), Eesti Merelaevanduse endine juhtkond (10%) ja toiduainetootja Epeks (8%).
Estline läks pankrotti
Tänavu 24. juulil läks pankrotti Eesti Merelaevandusele kuuluv Tallinna-Stockholmi laevaliinil tegutsenud Estline.
BNSi teatel on võlgade esialgne kogusumma 166 miljonit krooni, millest üle 20 miljoni krooni on võlg maksuametile. Suurim võlausaldaja on firma omanik Eesti Merelaevandus ise, kirjutab Scandinavian Shipping Gazette.
Enne kui Eesti Merelaevandus ning Nordström & Thulin tõid Tallinna-Stock-holmi liinile reisilaeva Estonia, asutasid nad 1992. aasta lõpus võrdse osalusega liinioperaatori E-Liini AS Tallinnas ja Estline AB Stockholmis.
Jaanuaris 1998 ostis Eesti Merelaevandus Nordström & Thulini osa välja ja muutis ettevõtte nime Estline’iks. 2000. aasta detsembris võttis Hansatee üle laevade Baltic Kristina ja Regina Baltica rendilepingud ning umbes 400 töötajat. Aastavahetusel algas Estline’i likvideerimine.
Tänavu 16. mail, kui likvideeritavasse Estline’i oli jäänud üksainus töötaja, muudeti ettevõtte nimi tagasi E-Liini ASiks, mis registreeriti ühe Maardu korteri aadressil.
Eesti Keskäriregistri andmeil kuuluvad ettevõtte nõukogusse Indra Kaunis Eestist, Ulf Terje Hagen Norrast, Per-Lennart Öquist, Hans Laidwa ja Anders Theodor Berg Rootsist. Aktsiaseltsi juhataja on Rein Esko.
Estline näitas juba 1999. aastal 73 miljoni krooni suurust kahjumit.
Küllike Rooväli, Argo Ideon
uudised@postimees.ee