/nginx/o/2009/10/29/257867t1h5888.jpg)
Lissaboni leppe jõustumisega suureneb rahvuslike parlamentide roll Euroopa Liidu seadusloomes - kõik eelnõud, mis Euroopa Komisjonist tulevad, saadetakse siis kooskõlastamiseks liikmesriikide parlamentidesse.
Lissaboni leppega suureneb rahvuslike parlamentide roll
/nginx/o/2008/07/22/59176t1h87de.jpg)
16. november 2009, 22:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast 1. detsembrit, mil Euroopa Liidu Lissaboni lepe eeldatavalt jõustub, peab Eurooopa Komisjon oma eelnõud uuesti läbi vaatama, kui nende vastu on vähemalt ühe kolmandiku liikmesriikide parlamendid, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
«Kui komisjon siiski otsustab saata oma seaduse projekti edasi nõukogule ja Euroopa Parlamendile, siis esiteks ta peab põhjendama, miks ta seda teeb ja teiseks lisama juurde ka rahvusparlamentide vastuväited,» selgitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar.
Klaari sõnul on rahvusparlamentide rolli laiendamise eesmärk detsentraliseerida otsustusprotsessi.
Riigikogule hinnangu andmiseks saadetud Euroopa Komisjoni eelnõusid menetleb enne parlamendi suurde saali saatmist Euroopa Liidu asjade komisjon ning riigikogu teise aseesimehe Jüri Ratase arvates suureneb seeläbi Euroopa asjade komisjoni roll sedavõrd, et tuleks kaaluda selle muutmist ka vormiliselt.