Maailma ajaloo suurim terroriakt röövis kümneid tuhandeid elusid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

New York nägi eile välja nagu linn, mis on just äsja üle elanud suurejoonelise pommitamise Ameerika Ühendriikide kõigi aegade suurimas terroriaktis ründas kaks lennukit New Yorgis asuvat Maailma Kaubanduskeskust ja üks lennuk USA kaitseministeeriumi Pentagoni, rünnakute tagajärjel võib olla hukkunud mitukümmend tuhat inimest.

Maailma Kaubanduskeskust tabas kaaperdatud lennuk eile hommikul kell üheksa (umbes kell kolm Eesti aja järgi). 18 minutit hiljem ründas hoonet teinegi lennuk, mille tagajärjel keskuse mõlemad tornhooned kokku kukkusid.

Et Maailma Kaubanduskeskuses töötab päeviti 40 000 - 60 000 inimest ja seda külastab veel 150 000 inimest, võivad inimkaotused olla tohutud. Samas lükkasid vaatlejad ümber väite, nagu võiks rünnakutes olla surma saanud 500 000 inimest.

Pentagon põles

Umbes tund aega pärast teise lennuki rünnakut tabas Washingtonis asuvat Pentagoni kolmas lennuk, mis pani ehitise põlema ja hiljem osa sellest kokku varisema. Kõik Pentagoni 24 000 töötajat evakueeriti.

Floridas asuv USA president George W. Bush nimetas juhtunut terroriaktideks. «Me leiame need, kes sooritasid selle rünnaku,» lubas ta. Bush maandus eile õhtul Nebraska osariigis asuvas Omaha linnas.

USA Riigidepartemangu lähedal toimus hiljem veel autopommiplahvatus. Plahvatus leidis aset ka Kongressi hoone juures. Washingtonis ja New Yorgis evakueeriti edasiste rünnakute kartuses USA föderaalasutused.

Esialgseil andmeil olid terroristid kaaperdanud 11 lennukit. Kolm lennukit tabas USA ehitisi, üks lennuk kukkus alla Pennslyvanias, kus surma said kõik selle pardal olnud 45 inimest.

USA lennundusamet kinnitas samas, et kaaperdati vaid neli lennukit. Lennundusamet teatas, et õhtuks olid turvaliselt maandunud kõik õhus olnud 40-50 USA kommertslennukit.

Süüdlane teadmata

Eilse päeva jooksul tuli väga vastuolulisi teateid sellest, kes võiksid olla nii mastaapse terrorirünnaku taga. Vahetult pärast kahe lennuki rünnakut Maailma Kaubanduskeskuse hoonele New Yorgis võttis vastutuse rünnakute eest enda peale Palestiina Vabastamise Demokraatlik Rinne (DFLP), mis aga jõudis hiljem rünnaku taga olemist eitada.

Samamoodi eitasid rünnakut islamistlik terrorirühmitus Hamas ja Afganistani valitsev Taleban. Palestiina omavalitsuse juht Yasser Arafat mõistis rünnaku hukka.

USA-le kardetuim terrorist islamiäärmuslane Osama bin Laden oli aga kolm nädalat tagasi araabia ajakirjanikule teatanud suuremamastaabilisest rünnakust USA vastu. Taleban lükkas aga bin Ladeni seotuse ümber.

«See, mis USAs juhtus, ei ole tavalise inimese töö,» sõnas Talebani pressiesindaja. «See võib olla mõne valitsuse töö. Osama bin Laden ei ole selleks võimeline, nagu ka meie.»

Samas kinnitas pressiesindaja, et Afganistan ei toeta mingil juhul terrorismi ning mõistis eilsed rängad rünnakud hukka.

Afganistani saadik Pakistanis kinnitas, et tema kodumaal «külalisena» elaval Osama bin Ladenil puudub pea täielikult ühendus välismaailmaga pärast seda, kui Taleban likvideeris kolme aasta eest tema kommunikatsioonikeskuse.

Pärast terrorirünnakuid suleti kõik USA 15 000 lennuvälja, samuti tühistati lennud USA ja Euroopa vahel. USAsse minevad lennud suunati ümber Kanadasse.

Maailma riikide keskpangad teatasid, et annavad USA pangandusele sularaha, lootes niimoodi vältida terroriaktidest tekkida võivat ebastabiilsust. Samas kinnitasid vaatlejad, et pärast terroriakti suurenes USAs majanduslanguse oht.

Raketikilp päevakorda

Poliitikud ja vaatlejad tegid samas oletusi, millised võiksid olla rahvusvahelised suhted pärast USAd tabanud tragöödiat.

Euroopa Komisjoni välisvolinik Chris Patten võrdles eilseid rünnakuid USAd tabanud Pearl Harbouri tragöödiaga 1941. aastal, mil Jaapani rünnaku läbi hukkus mitu tuhat ameeriklast.

Patten viitas sellele, et nüüd hakkab rahvusvahelistest suhetes enam domineerima võitlus rahvusvahelise terrorismiga ja see saab viia vaid võiduni.

Eesti välispoliitika instituudi direktor Andres Kasekamp ütles aga Postimehele, et tasapisi suudab maailm shokist üle saada ja elu läheb rööbastesse tagasi.

Kasekamp pidas oluliseks, et rünnakud võivad soodustada USA otsust ehitada enda kaitseks raketitõrjekilp, mis siis, et hooneid ei rünnanud raketid.

«Põhiasi oli, et USA on rünnatav omaenda pinnal, seega on teda vaja kaitsta rohkem kui kunagi varem,» rääkis ta, lisades, et enam pole tegemist mingite rünnakutega ameeriklaste vastu näiteks kuskil araabia riikides.

Kasekamp ei arvanud, nagu muudaksid rünnakud kardinaalselt rahvusvahelisi suhteid. Tema sõnul muutub NATO laienemise küsimus nüüd küll vähemoluliseks, kuid ei kao rahvusvaheliselt areenilt. Et ameeriklaste vaen on nüüdsest eriti suur araabia riikide vastu, väheneb nende hirm Venemaa ees ja see võib tõsta meie idanaabri mõju NATO laienemise küsimuses, arvas ta.

Kasekamp ei välistanud samas võimalust, et terroriakti taga võisid olla ka USA enda paremäärmuslased nagu Oklahoma terroriakti puhul.

Tema sõnul on küllalt raskelt kujutletav, kuidas saaksid kergelt äratuntavad araablased pääseda ligi USA siseliinide lennukitele ja korraldada niivõrd suure rünnaku.

Eesti elanikud saavad informatsiooni USAs viibivate lähedaste ja tuttavate kohta välisministeeriumi valvetelefonidel 6 317 600 ja 6 317 614.

    Tagasi üles