Rüütel: sõna «kommunism» on minu puhul ülearune

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Valitud president Arnold Rüütel kinnitab, et jätkab Eesti poliitilist suunda Euroopa Liidu ja NATOga ühinemisele, Venemaaga soovib ta heanaaberlikke suhteid. Postimehe eileõhtune usutlus Eesti Vabariigi järgmise presidendi Arnold Rüütliga, kes astub ametisse ametivande andmisega Riigikogus kaheksandal oktoobril.

Kas te reede hommikul ise uskusite, et õhtuks olete valitud Eesti järgmiseks presidendiks?

Ma ei ole tõesti selle peale, mõelnud, ma tunnistan ausalt seda kohe. Ja iseenesest mõte läks lihtsalt läbi pea, et kui see tõesti peaks juhtuma, siis see on äärmiselt suur vastutus. Ja ma tunnetan seda vastutust.

Kellele olete kõige rohkem tänu võlgu selle valimistulemuse eest?

Ma olen tänu võlgu Eesti rahvale ja valijameestele. Ma tunnetasin väga tugevalt nende toetust, mis ilmnes ka nendes uuringutes ja küsitlustes viimase pooleteise-kahe kuu vältel, kui ma võtsin debattidest osa. Loomulikult ka Rahvaliit, meie erakond tegi väga palju selleks, et tutvustada minu arusaamu ja põhimõtteid. Nii et ka oma erakonnale olen tänu võlgu.

Villu Reiljan ja teised Rahvaliidu juhid tegid head tööd?

Jah, ka kõik maakonnaühenduste juhid toetasid väga, kui oli küsimus minu kandidatuuri ülesseadmisest.

Milline president saab Eestile olema Arnold Rüütel?

Kindlasti niisugune, kes püüab tasakaalustada Eesti arengut, et ta ei oleks ainult ühele poole viltu. Ja et siiski kõik inimesed tunnetaksid, et see on minu Eestimaa. Teisiti ei realiseeru ükski väga üllas idee, kui me ei tunne end rahvana ühtsena. Ma püüan omalt poolt selleks anda kõik võimaliku.

Juba on esimestes kommentaarides teie presidendiks valimise kohta mitmed poliitikud hinnanud, et ootavad teilt enam tegelemist koduste asjadega. Ning ja et te jätate välispoliitika enam välisministeeriumi hooleks, kui Lennart Meri seda tegi. Kas see vastab tõele

Päris kindlasti tegelen ma aktiivselt sisepoliitikaga ja püüan rahvaga kontaktis olla. Samuti ka omavalitsustega. Mis välispoliitikasse puutub, siis usun, et olen üpris aktiivselt selles osalenud nii lääne- kui idasuunal nendel aegadel, kui me oma iseseisvust taastasime. Ma usun, et ka selles vallas püüan ma teha kõik võimaliku, et Eestimaa oleks teiste rahvaste hulgas väärikal kohal.

Kas Eesti suund Euroopa Liidu ja NATOga liitumisele jääb samasuguseks kui seni - niipalju, kui see presidendist sõltub?

Täiesti kindlasti. Suund jääb samaks, mingeid muudatusi ei tule. Need on nüansid, millega tegeleb välisministeerium või vastavad ametkonnad, ministeeriumid. Ükskõik, kas me räägime mingitest konkreetsetest seadustest, mis on vaja Euroopaga ühtlustada või siis mitmetest meie majandusprobleemidest, mis samuti seotud vajadusega vastata nendele nõuetele, mis ELi minekuks on vajalikud.

Te tunnete vanast ajast paljusid poliitikuid Venemaal, räägite hästi vene keelt. Kas Eesti suhted Venemaaga paranevad teie presidendiperioodil?

Nii ette lubada on väga raske, aga ma ütleksin, et Venemaa on olnud Eesti naaber, on praegu ja on ka tulevikus. Selle tõttu on vaja meie suhted üles ehitada heanaaberlikele alustele. See ei tähenda, et me loobuksime ühes või teises küsimuses oma põhimõtetest.

Milliseks jäävad teie suhted Rahvaliiduga? Liikmepileti peate ju ära andma?

Loomulikult ma peatan oma parteilise kuuluvuse. Usun, et minul on niisugused inimlikud ja head kontaktid olnud kõigi Eestimaa parteidega ja eriti nendega, kes on Riigikogus. Ma ei ole kunagi kellegagi tülitsenud. Kui on milleski võibolla lahkhelid või eriarvamused, siis see on ju loomulik. See ei tähenda tülitsemist.

Kas olete kindel, et suudate nüüd jätta Rahvaliidu, kus olete auesimees, ja tõusta erakondlikkusest kõrgemale, kogu rahva presidendiks?

Selles ei ole mingit kahtlust. Mitte mingil juhul ma ei sukeldu üksikute erakondade vahelistesse küsimustesse - see on täiesti välistatud.

Kas te jätkate seda presidendi traditsiooni, et kutsute peaministri kolmapäeviti lõunale - ka peaminister Mart Laari?

Kindlasti, sest on ju vaja kooskõlastada põhimõttelisi küsimusi. Miks mitte siis koos tass teed või kohvi juua ning ka isegi lõunat süüa.

Rahvaliit on teravalt arvustanud Narva elektrijaamade ja Eesti Raudtee erastamist, kas te presidendina kavatsete midagi nende tehingute vastu ette võtta?

Ma arvan, et kõigepealt kavatsen tutvuda nimetatud probleemides nende üksikasjadega. Kui kaugele kõik see on jõudnud, millised on juriidilised alused. Siis peame rahulikult nõu. Välistatud on igasugused minu populistlikud avaldused, mis lihtsalt kritiseerivad nüüd kasvõi tagantjärele. Kui see on nii läinud, siis me peame tunnetama riiklikku vastutust ja vaatama, mismoodi on võimalik, et Eestimaa saaks asjast kasu, mitte kahju.

Mis arvate, kas teie kauane karjäär nõukogude perioodil, kompartei minevik ja Ülemnõukogu esimehe positsioon tekitavad Eestile välispoliitikas probleeme või mitte?

Ma arvan, et rääkides, nagu te ütlesite, kommunistlikust minevikust, siis see sõna «kommunism» minu juures on küll täiesti ülearune. Seda võibolla kasutab üks või teine inimene, et ütelda minu aadressil midagi rasket.

Tegelikkuses on asi selles, et Eesti oli üks esimesi, kes alustas, kasutades ära perestroikat ja asus sellele teele, et hakata taastama oma iseseisvust. Me suutsime seda teha parlamentaarselt ja seetõttu ka veretult. Ülemnõukogu oli ilma mingi kahtluseta selle protsessi eesotsas. Mina loomulikult Ülemnõukogu esimehena olin see, kes realiseeris seda tegelikkuses nii Moskvas kui Tallinnas. Ma tutvustasin meie samme ka kogu läänemaailmale ning Nõukogude Liidule.

See, et Eesti tegi need esimesed sammud, millest algaski NSV Liidu lagunemine - sellega muutus kogu maailm.

Seetõttu minu valimisega Eesti Vabariigi presidendiks läheb Läänele kaasa see sõnum. Lääne juhid tunnevad mind sellise inimesena, kes etendas selles - ma arvan, et ei ole õige öelda lausjuhtivat osa, aga kahtluseta olin ma kõigi nende sündmuste juures ning suunasin suuremal või vähemal määral protsesse. Kas siis Moskvas või Eestis - kuni suurriikide juhtideni, nagu USA, Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa välja. See on minu presidendiks valimise sõnumi tõeline sisu. Iseasi, kui keegi tahab seda kõike moonutada.

Las ta seda siis teeb, aga usun, et ajalugu saab kunagi räägitud nii, nagu asjad tegelikkuses on olnud.

Kas te suudate andestada neile, kes on teid süüdistanud kommunistliku funktsionääri minevikus?

Ma ei ole kunagi tegelenud sellega, et kätte maksta neile, kes on kunagi minu vastu halvad või lausa julmad. Ma ei hakka oma aega sellele kulutama.

Arnold Rüütel

• Vastne Vabariigi President Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928. aastal Saaremaal. President on abielus ja kahe täiskasvanud tütre isa. Abikaasa Ingrid Rüütel on tuntud ja tunnustatud rahvaluuleteadlane.

• Erakondlikult kuuluvuselt on Rüütel Eestimaa Rahvaliidu liige.

• Lõpetanud Tartu Põllumajanduse Akadeemia agronoomina 1964. aastal, 1991 omistati talle põllumajandusteaduste doktori kraad.

• Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor on Rüütel aastast 1991.

• Arnold Rüütel on töötanud Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi asedirektorina ja katsebaasi direktorina aastatel 1956-1963, Tartu Näidissovhoosi direktorina (1963-1969) ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektorina (1967-1977). Pärast seda teenis Arnold Rüütel leiba mitmetel kommunistliku partei juhtivatel ametipostidel, olles EKP KK sekretär põllumajanduse alal (1977-1978), ENSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja (1978-1983) ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (1983-1990).

• Järgnesid ametid Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehena (Vabariigi Presidendina) aastatel 1990-1992, Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi direktorina ning seejärel juba Riigikogu liikmena parlamendi VII, VIII ja IX koosseisus.

• Eri esinduskogudes osalemisest tuleb lisaks Riigikogu liikmeks olekule märkida Rüütli rolli Riigikogu aseesimehena aastatel 1995-1997, Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni juhina ning BA Presiidiumi esimehe ja aseesimehena (1995-1999).

• Aastatel 1994-1999 oli Rüütel Eesti Maarahva Erakonna esimees ja aastast 1999 Eestimaa Rahvaliidu (EME) esimees.

• Arnold Rüütel täidab Ülemaailmse Rohelise Risti Eesti organisatsiooni esimehe, haridusühingu Forseliuse Selts esimehe ning liikumise «Hoia Eesti merd» esimehe ülesandeid. Ta on Bentley Kolledþi audoktor, Eesti Põllumajandusülikooli audoktor ja Eesti Looduskaitse Seltsi auesimees.

• Riigikogu koduleheküljele üles antud elulookirjelduse andmetel on Arnold Rüütlil väga hea vene keele, hea saksa keele ning passiivne inglise keele oskus.

Arnold Rüütli tegevus Riigikogu IX koosseisus ja tema palgaandmed

• Valiti Riigikokku Võru, Valga ja Põlva valimisringkonnast.

• On Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, keskkonnakomisjoni ning õigeusuliste saadikurühma liige.

Palgaandmed

Põhipalk Riigikogus 228 300, lisatasu 45 660, kokku teenib 273 960 aastas.

Allikas: Riigikogu kodulehekülg

    Tagasi üles