Politsei uuris iseenda alluvate vägivalda

Rasmus Kagge
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Punkar Sven Tarto juhtum võib tuua karistuse Tallinna politsei juhtkonnale, kes lasi Lõuna osakonnal endal uurida, kas sama asutuse kahe patrullpolitseiniku vägivald võis olla punkari surma põhjuseks.

Eetiline ja juriidiline rikkumine tuli päevavalgele 3. septembril, kui Lõuna politsei oli Tarto surma uurinud juba 13 päeva. «Oli kurvastav kuulda, kui Tarto vanemad minu juurde tulid ja sellest rääkisid,» ütles Tallinna vanemprokurör Margus Kurm, kes kohe käskis Tallinna politseil kõik kriminaalasja materjalid endale saata.

Kurm andis juhtunu materjalid kaitsepolitseile, mille töötajatel on aega 28. oktoobrini, et tuvastada, kas Tarto surma põhjustanud maksarebend ja tugev sisemine verejooks võis olla kahe Lõuna osakonna patrullpolitseiniku jõuvõtete tagajärg või ei ole ühte Pääsküla korterisse 21. augustil purjus ja rahu rikkunud Tartot korrale kutsuma läinud politseinikel surmaga seost.

Kurm: see pole normaalne

Kurmi sõnul selgub uurimise tulemustest, kas ta teeb politsei peadirektorile Harry Tuulele ettekande Tallinna prefektuuri juhtkonna rikkumise osas või mitte.

«Isegi kui ei selgu politseinike süü, ei ole minu hinnangul normaalne, et politseiasutus uurib omaenda töötajate väidetavaid kuritegusid,» lausus Kurm. «Nii oleks pidanud Tallinna politsei juhid andma asja mõnele teisele asutusele uurimiseks,» lisas Kurm.

Tallinna prefekti Jüri Kasesalu sõnul oli see kahetsusväärne eksitus, mis sai teoks prefektuuri töötaja lohakuse tõttu. Nagu hiljem selgus, oli surmajuhtum olnud prefektuuri koordinatsiooniosakonna uurija menetluses, kes läks kergema vastupanu teed, kui saatis selle tagasi Lõuna politseisse.

«Ta leidis, et neil on kergem tunnistusi koguda, sest uurimise osalised töötavad samas kohas,» lisas Kasesalu, kes sai isegi rikkumisest teada alles pärast Kurmi kõnet. «Olen teinud omad järeldused ning noominud asjaosalisi. Tahtlust ei maksa sellest eksitusest aga mingil juhul otsida.»

Vastuolulised väited

Tarto surmaga lõppenud sündmused said alguse 21. augusti hommikul Pääskülas, kui juba eelmisest õhtust oma sõbral Allanil külas olnud Tarto õlut juues aega veetis. Kell 11.12 sai politsei väljakutse, et seal juuakse ning on tekkinud kaklus. Kohale sõitnud Tallinna Lõuna osakonna politseipatrull leidis eest lukkus maja ning turvafirma ESS töötaja, kes väitis, et talle oligi kallale tuldud.

Patrullpolitseinikud hakkasid maja piirama, ust neile ei avatud ning lõpuks ronis üks neist aknast tuppa. Kui politseinikud väitsid uurimisel, et aknast sisenedes löödi neil sõrmed akna vahele ja vastu tulnud purjus Tarto hakkas neile vastu, siis sõbra Allani kinnitusel lõi hoopis üks politseinikest tema pikali ja hakkas peksma. Tarto olevat sel hetkel olnud hoopis maja ülakorrusel.

«Vene keelt rääkiv suurt kasvu politseinik andis mulle kohe vasaksirge, siis tümitati mind käte ja jalgadega,» on Postimehele meenutanud Allan, kes hiljem politseiautost nägi, kuidas sõbrale rusikaga kõhtu löödi.

Prefekt Kasesalu sõnul ei tule aga ühegi tunnistaja ega ka politseinike endi seletustest välja, nagu oleks nad seal peale meeste käeraudadesse paneku vägivalda kasutanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles