Libainkassaatori kuriteoga seotud mehed peeti kinni

Risto Berendson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Департамент полиции

Postimehe andmeil tabas politsei Raplas libainkassaatori kuriteoga seotud mehed, kelmide saagiks langenud kolm miljonit krooni on seni leidmata.



Raha leidmata jäämine on väidetavalt ka peamine põhjus, miks Lääne ringkonnaprokuratuur pole lubanud arvatavate kurjategijate tabamisest siiani avalikult teatada. Postimehe andmeil on viimase aja skandaal­seima kuriteoga seotud kahest mehest üks endine inkassaator.



Seetõttu oskasidki mehed kuritegu detailideni planeerida. Postimehe andmeil teadsid nad väga hästi koguni inkassaatoreid, kelle fotod turvafirma G4S oli SEB harukontorisse saatnud. Nende fotode põhjal pidanuks pangatöötajad tuvastama, et sularahale järele tulnud inimene oleks volitatud inkassaator.



Ometi astus novembri esimese tööpäeva hommikul turvafirma G4S vormis SEB Rapla harukontorisse mees, kes vähemalt väliste tundemärkide järgi sarnanes väga ühe inkassaatorite fotodel kujutatud isikuga. Nii ei osanud väidetavalt alles lühikest aega pangas tööl olnud nais­ametnik kartagi, et annab kolm miljonit krooni üle hoopis maskeeringut kandvale kelmile.



Ebaharilik maskeraad olevat olnud ka põhjus, miks uurimisorganid ei soovinud panga turvasalvestisel oleva libainkassaatori fotosid avalikult eksponeerida. Võimalus, et selle põhjal suudetuks mehe isik ära tunda, oli lihtsalt liiga väike. Nii pidigi politsei kelmideni jõudmiseks kasutama muid uurimisvõtteid.



Kõmuline kuritegu toimus 2. novembril Raplas, kui kurjategija kaks päeva tagasi Elvast spetsiaalselt selle kuriteo tarbeks ostetud kasutatud väikekaubikuga SEB pangakontori naabrusesse sõitis ning mõned minutid enne õigete inkassaatorite saabumist panka sisenes.



Saanud inkassaatorit oodanud pangatöötajalt umbes kolm miljonit krooni, väljus mees pangast, istus teda samas oodanud ATV sadulasse ja põgenes sündmuskohalt. Väidetavalt oligi kurjategijail kaubikut vaja selleks, et ATV selle kongis sündmuskohale toimetada. ATV kasutamise mõte seisnes selles, et selle abil saanuks raskesti läbitaval maastikul võimalikud jälitajad maha raputada. Et vägivalda ei kasutatud, kvalifitseeriti kuritegu kelmuseks.



Lääne ringkonnaprokurör Aarne Pruus ütles eile õhtul Postimehele, et uurimise praeguses staadiumis on juhtunut veel vara täpsemalt kommenteerida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles