/nginx/o/2008/07/05/54502t1he14c.jpg)
Mõisaküla õpilasmaleva liikmed on ametis linnale kingitud rongi ülesvuntsimisega, et sellest saaks noortekeskus.
Mõisaküla lapsed teevad rongist noortekeskuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siin on lahe: seltskond on hea ja saab laamendada,» hõiskasid lapsed vastuseks küsimusele, kuidas neile malevas meeldib.
Laamendamine tähendab seda, et poisid on lammutanud vaguni vaheseinu ja visanud sellest pinke välja. Tüdrukud on ametis olnud vaguni välisküljelt värvi mahakraapimisega, kirjutas Sakala.
Töö käib selle nimel, et luua ruum, kus saaks hiljem lõbusalt aega veeta ja üritusi korraldada.
Rong tuleb kolmevärviline
Maleva juhataja Pirje Usin kinnitas, et järgmisel nädalal on kavas rong väljast üle värvida.
«See tuleb kolmevärviline: tumeroheline, kirsipunane ja alumiiniumhall. Peale maalime suurelt sõna «Mõisaküla» ning kolm aastaarvu, mis tähistavad raudtee linna saabumise ja siit kadumise ning kitsarööpmelise laiarööpmeliseks muutumist.»
Vagun saab uhke ilme augusti alguseks, kui Mõisakülas peetakse kodukandipäevi.
Linnapea Ervin Tamberg lubas, et vagunisse veetakse elekter ning koolimajast taritakse kohale vanad lauad ja toolid. «Kaalume ka internetiühendusega arvutite toomist,» lausus linnapea.
Esialgu pole keskus ilmselt aasta ringi avatud, sest Tambergi hinnangul ei jõuta seda talvel elektriga kütta.
«Seni oli noortel spordihoones väike ruum, kuhu nad enam ei mahtunud,» rääkis linnapea. «Kavatseme talveks seal neile suurema pinna leida.»
Ta lisas, et sügisel on plaanis luua kultuurimajja noorsootöötaja ametikoht.
Hoolitsevad heakorra eest
Maleva juht Pirje Usin kõneles, et eelmistel suvedel on Mõisaküla lastele korraldatud keskkonnalaagrit, kuid õpilasmalev tegutseb seal esimest korda. Selle idee pärineb sotsiaaltöötaja Marina Raidilt.
Toetust saadi põllumajandusministeeriumilt ja Eesti noorsootöö keskuselt, ühelt 15 000 ja teiselt 9000 krooni. «Linn andis 20 000 krooni, et saaks lastele miinimumtunnitasu maksta,» ütles maleva juht.
Laagris osaleb kakskümmend 13—17-aastast last, kellest osa on Abja vallast. Laager kestab kümme päeva ja peale vaguni korrastatakse teisigi objekte.
«Eesmärk on linna korrastades see ilusamaks ja rõõmsamaks teha,» sõnas juhataja.
Käsikäes töö ja lõbu
Mitu päeva olid malevlased ametis ringlillepeenardega. «Kujundasime lilledest arvu 70 ehk Mõisaküla vanuse,» selgitas Pirje Usin.
Ta lisas muiates, et kui poisid pidid mulda laiali ajama, edenes töö vaevaliselt, aga kive kandsid nad rõõmuga. «Mõisaküla on ju minevikust tuntud tõstjate taimelavana. Sealt pärineb esimesel taasiseseisvusajal Eestile olümpialt hõbedat ja pronksi toonud Arnold Luhaäär,» rääkis ta.
Järgmisena on malevlastel kavas värvida linna bussijaama. «Ennelõunati töötame, pärastlõunati on kavas põnevad tegevused,» ütles Usin.
Mõisaküla kooli kunstiõpetaja Tiia Tõntsu abiga valmistati pearätid, millele iga laps kirjutas oma ja maleva nime. «Need tuleb veel kuuma rauaga üle lasta, et värv kinnistuks,» täpsustas maleva juht.
Suplemas käidi ümbruskonna tehisveekogudes, kavas on sõita mere äärde ning kohtutakse teiste laagrite lastega.
Juhendaja lisas, et kolmapäeval peeti maha linnamäng, kus otsiti kirjelduse järgi kümmet objekti. Igaühe juurde oli peidetud üks sõna ja kui need olid õigesti ritta seatud, moodustus lause: «Elame Eesti väikseimas linnas, kus elab 1018 inimest 14 rahvusest.»