Konsortsium viib raamatukogud internetti

Mihkel Reial, olete konsortsiumi juhatuse esimees, mis ühendusega on tegemist ning mis ajendil ja eesmärkidel see moodustati?

1995. aastaks oli internet juba laialt levinud ja kasutusel väga paljudes valdkondades. See andis raamatukogudele kui info kogujatele ja vahendajatele võimaluse pakkuda juurdepääsu oma kollektsioonidele interneti teel. Maailma tarkvaraturule ilmusid raamatukogusüsteemid, mis võimaldasid korraga võrku ühendada suure hulga raamatukogusid.

Eesti suuremad teadusraamatukogud otsustasid oma jõud ühendada ning luua ühe ühise infosüsteemi. Süsteemi loomise ja edasise haldamisega seotud tehniliste, organisatsiooniliste, juriidiliste ja rahaliste küsimuste koordineerimiseks loodigi mittetulundusühing, mida nimetati konsortsiumiks.

Konsortsiumi täielik nimi on Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium. Mida tähendab nimes sisalduv sõnapaar Eesti raamatukoguvõrk?

Konsortsium loodi raamatukogude initsiatiivil infotehnoloogia rakenduste arendamiseks Eesti raamatukogudes, s.t raamatukogude võrgus. Samal ajal on tekkinud uus ühtsesse võrku ühendatud virtuaalne raamatukogu - konsortsium -, millel on oma elektronkataloog. Seega on nimel uus sisu - võrgus olevad Eesti raamatukogud.

Konsortsium on tegutsenud kuus aastat. Mida on selle aja jooksul suudetud ära teha?

Kõigepealt leidis konsortsium projekti rahastaja ja korraldas rahvusvahelise konkursi Eestile sobiva raamatukogusüsteemi valimiseks. Konkursi tulemusena valiti välja ja juurutati Eesti raamatukogudes maailma üks võimsamaid integreeritud raamatukogusüsteeme INNOPAC. Tänaseks on konsortsiumiga ühinenud juba 11 raamatukogu, kes kõik kasutavad integreeritud infosüsteemi INNOPAC.

Koostöö tulemusena on olemas ühine elektronkataloog ESTER, mis tulevikus kirjeldab kõikide liikmesraamatukogude kogusid. Tulevikus sellepärast, et hetkel käib samaaegselt uue tehnoloogia juurutamisega ka konsortsiumi poolt koordineeritud laiaulatuslik raamatukogude kaartkataloogide üleviimine ühisesse elektronkataloogi.

Tänaseks peegeldab kataloog ESTER üle 1,5 miljoni teaviku ning iga päevaga tuleb neid juurde, sest traditsioonilisi kaartkatalooge raamatukogudes enam ei koostata. Juurdepääs elektronkataloogile on avatud nii liikmesraamatukogude ruumidest klienditerminalide kaudu kui ka interneti teel.

Seega, kui varem pidi lugeja soovitud raamatu leidmiseks läbi käima mitu raamatukogu, siis täna piisab, kui ta külastab ühte neist või teeb otsingu oma töö- või koduarvutist interneti abil. Käesoleva aasta algusest lisandus uue internetiteenusena raamatute ettetellimine lugemissaali mujal asuva arvuti kaudu.

Teatavasti on viimasel ajal tegelenud raamatukogude tulevikusuundade fikseerimisega nii kultuuri- kui ka haridusministeerium. Kas nendes kavades on oma roll antud ka konsortsiumile ning millisena näete teie raamatukoguvõrgu tulevikku?

Neid tulevikuvisioone on mitu. Enamasti nähakse konsortsiumi rolli just elektroonilise raamatukogunduse keskusena. Raamatukogunduse areng toimub eelkõige infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni uute rakenduste juurutamise kaudu, sealt ka ülesanne konsortsiumile - olla arenduskeskus, ekspertiisikeskus ja ka elektroonilise info hankimise keskus. Ühes versioonis pakutakse konsortsiumile ka traditsioonilise (paberil) teadusinformatsiooni hankimise keskuse rolli.

Samuti on välja pakutud võimalikku konsortsiumi muutmist ministeeriumi osakonnaks või allasutuseks.

Minu nägemust mööda peab raamatukoguvõrgu konsortsium jätkama just raamatukogude vabatahtliku ühendusena nagu seni. Senine edukas tegevus on osutunud võimalikuks just tänu kõigi raamatukogude parimate spetsialistide osalemisele.

Põhiline töövorm on rühmatöö, mis on aluseks suurele sünergilisele efektile. Ministeeriumi allosakond töötab hoopis teistel alustel. Tähtsaimaks töösuunaks jääb elektroonilise raamatukogu edasiarendamine, juurdepääsu loomine täistekstidele, mille osakaal maailma infoturul kasvab pidevalt.

Triin Soone
Eesti Rahvusraamatukogu

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles