Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
Tõlge teeb suure maailma väikesele rahvale arusaadavaks ning seetõttu tunnevadki Eesti tõlkebürood puudust headest tõlkijatest, pealtnäha lihtsa ameti pidamiseks jääb pelgalt filoloogidiplomist puudu.
Kõigepealt tuleb teha vahet tõlgil ja tõlkijal - esimene tegeleb suulise ja vahetu tõlkimisega, tõlkija aga nokitseb kirjalike tekstide kallal. Nii tõlgi- kui tõlkijaameti pidamise eeldused on täiesti erinevad, üks on aga selge - mõlemaks tööks on vaja lisaks diplomile ka vastupidavust, paindlikkust, kiiret mõtlemist ja suhtlemisvalmidust.
Suu tööd täis
Suulist tõlki Tiiu Soomerit varitseb teel kurnavalt konverentsilt koju oht trammi alla jääda ning terve järgmise päeva ta magab - sünkroontõlgi tööks on lisaks keeleoskusele vaja ka vastupidavust ning kiiret mõtlemist.
Septembrist novembrini on inglise-eesti-inglise keele tõlgi Soomeri suu tööd täis - kõikvõimalikud konverentsid tahavad sünkroontõlget. Pärast vahepealset pausi jätkub hooaeg veebruarist poole juunini välja. Suvel on tööd sünkroontõlgina vähem, küll aga osaleb Soomer aasta ringi ärivisiitidel ettevõtjate juttude järeltõlgina.
Suuline tõlge jaguneb vahetuks sünkroontõlkeks, jutulõikude järeltõlkeks ning sosintõlkeks. Sellisel juhul sosistab tõlk poliitikule või ärimehele välismaalasest partneri jutu vahetult kõrva.
Sünkroontõlgi tööks on vaja Soomeri sõnul väga kiiret reaktsiooni ning paindlikkust. «Teemade valik on ühel konverentsil väga lai ning tuleb minna ühest maailmast teise,» selgitas ta. «Ainult ränga tööga edu ei saavuta, sest tõlgitööks on vaja kuulmist, reaktsiooni ja suhtlemisvalmidust. Tõlk peab pinget taluma.»
Aasta kokkuvõttes pole tõlgi sissetulek Soomeri hinnangul kirjaliku tõlkija sissetulekust sugugi suurem. «Meile makstakse tõepoolest korraga kätte suurem summa, samas on pikemaid perioode, kui pole üldse midagi teha.»
Oma töö üheks suuremaks plussiks peab Soomer seda, et «aju ei lähe rooste». «Nii näiteks tõlkisime kolm päeva järjest, kuidas geene ja genoome üles leida ja eristada. Tõlgid teavad kindlasti päris paljudest valdkondadest üht koma teist,» räägib Soomer.
Euroopa Komisjoni tõlgiakrediteeringuga Soomer soovitab tulevastel tõlkidel ja ka tõlkijatel õppida prantsuse keelt, sest Euroopa Liidu seadused ootavad tõlkimist ning eurostruktuurid vajavad sünkroontõlget.
Tõlgiks peab sündima
Luisa Tõlkebüroo juhatuse liikme Berbel Pruunsilla sõnul on kirjalike tõlkijate ülesanded sama erinevad kui suuliste tõlkide omad. «On olemas tehnika, juriidika, majanduse ja panganduse ning meditsiini tõlkijad,» seletas ta.
Eestis on 90 tõlkebürood, ent väga häid tõlke ja tõlkijaid ilmselt vähem. Nõudlus kõikvõimalike tõlgete järele on suur ning eriti hästi müüvad tõlked inglise ja vene keelde ning nendest keeltest.
Tarbija puutub tõlgetega kokku peaasjalikult kaubainstruktsioonide ning pakenditõlgete kaudu, ent see moodustab tõlkijate tööst siiski väikese osa. «Meie firma tõlkijad tegelevad kõige rohkem juriidiliste ja meditsiiniliste materjalidega,» rääkis Pruunsild.
Filoloogist teeb Pruunsilla hinnangul tõlgi eelkõige kogemus, ehkki Tartu Ülikool korraldab ka vastavaid kursusi. «Heal tõlkijal on kohe selline omadus, et ta tõlgib hästi, sellal kui teine võib teha läbi erinevaid koolitusi ja tulemus pole ikka hea,» märkis Pruunsild. «Tõlkijal peab olema väga hea keeletaju ja sõnaseadmisoskus.»
Suuline tõlk ei pruugi Pruunsilla kinnitusel kirjaliku tõlkega üldse hakkama saada. «Suuline väljendusoskus on hoopis midagi muud kui see, mis paberile läheb. Meie firmas on väga vähe inimesi, kes teevad korraga nii suulist kui kirjalikku tõlketööd.»
Kirjaliku teksti tõlkija peab Pruunsilla kinnitusel uurima iga vähegi võõrama termini tähenduse täpselt järele. Ükski tõlkija ei tohi seejuures unustada, et ka emakeelt peab valdama suurepäraselt - enamik kirjalikest tõlgetest tehakse just võõrkeelest eesti keelde.
Eesti tõlkebürood saavad Pruunsilla hinnangul hakkama kokku paarikümne võõrkeele tõlkimisega. «Rohkem pole lihtsalt vaja. Hädaolukorraks on ka koostööpartnerid - igalt poolt annab kellegi üles otsida,» nentis Pruunsild. Kirjalik tõlkija tõlgib tema hinnangul päevas keskmiselt 5-15 lehekülge.
Ehkki juriidiliste tekstide päevast päeva tõlkimine võib tunduda kõrvaltvaatajale igavavõitu, meeldib see eesti-vene-eesti tõlkijale Anne Kirisele kõige rohkem. Tema arvates pole tõlkijatöö üldse rutiinne. «See on loominguline töö. Sa tekitad paberile ikkagi uue teksti ja keele.»