P, 29.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kommentaar: Soojustusmaterjali ei saa valida hinna järgi

Kommentaar: Soojustusmaterjali ei saa valida hinna järgi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Lennart Sasi
TTÜ ehitiste projekteerimise instituudi dotsent

Eesti ehituspraktikas rikub sobimatute soojustustoodete asjatundmatu paigaldamine sageli eluruumide sisekliima ning põhjustab hoone konstruktsioonidele niiskuskahjustusi.

Hoonete hilisema ekspluatatsiooni käigus ilmnevate probleemide põhjus on suures osas üks - soojustusmaterjale valides on langetatud ostuotsus mingi toote kasuks hinna järgi.

Jaekaubanduses soojustustoodete hulgas valikuid tehes näeme, et tihedamad materjalid on üldjuhul kõrgemate soojusjuhtivusnäitajatega. Soojustuslike mineraalvillade puhul on aga nimetatud seaduspärasuses olulisi erandeid, mida maja soojustamisel peab teadma.

Mineraalvillad on head soojustusmaterjalid, kuid on väga tähtis osata nende hulgast leida konkreetsesse ehituskonstruktsiooni sobiv toode. Näiteks pööningulagedele sobivad väga väikese mahumassiga mineraalvillad, siis välisseinte soojustamiseks kerget villa soovitada ei saa.

Seinade soojustamiseks tuleb eelistada villatooteid mahumassiga üle 19 kg/m3. Kergema mineraalvilla probleem on selles, et teatud mahumassist allpool hakkab infrapunane kiirgus, millel on suur osatähtsus soojaülekandes, hõredast materjalist «läbi paistma».

Teine negatiivne efekt kergvillade seintes kasutamise puhul on see, et villa sees hakkab õhk soojemal poolel tõusma ja külmemal langema, hoone sisepinda tugevasti jahutades. Kolmanda ebasoovitava mõjuna kipub seina paigutatud kergvill aja möödudes raskusjõu mõjul vajuma, tekitades seina ülaossa külmasillad.

Kivimaja seestpoolt soojustamine on kõrge riskiastmega. Tõenäosus, et talvel tekib seestpoolt soojustatud hoone seina külma sisepinna ja soojustuse vahele veeauru kondensaat, on suur. Märgudes kaotab soojustusmaterjal soojapidavad omadused ning ruumis hakkavad vohama mikroobid ja bakterid.

Erinevalt kivimajadest võib puidust hoonet soojustada nii seest kui väljastpoolt, kuid siis tuleb silmas pidada teatud ohte. Kui puitmaja on väljastpoolt kaetud aurutõkkekilega, võib seestpoolt soojustamine niiskuskahjustusteni viia.

Soojustusmaterjalidest on mineraalvilla vastand saepuru, mille isolatsioonivõime on ligi kolm korda kehvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata.

Paraku kipub ka saepuru kerge mineraalvilla moodi vajuma. Kui saepuru võib endasse koguda õhust vett kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma et tekiks kondensaati, siis mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees kindlasti olema hoolikalt paigutatud aurutõke.

Küttekulude ja liigniiskuse vähendamiseks tuleb hoone piirded (lagi, põrand, seinad), küttesüsteem ja ventilatsioon lahendada ühtse tervikuna.

Enne soojustuse paigaldamist võiks köetud hoone termokaamera või distantstermomeetriga üle mõõta, et selgitada suuremad soojakao kohad.

Tagasi üles