Mainekujundaja sekkub Eurovisiooni korraldusse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Riigi mainekujundusega tegeleva Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse projektijuht Evelin Int-Lambot. Eesti mainekujundajad soovivad saada sõnaõigust tuleva aasta Eurovisiooni korraldamisel, sest näevad selles võimalust käivitada kümneid miljoneid kroone maksev projekt «Eesti tuntuks».

Paar nädalat tagasi sai Eesti Televisiooni (ETV) peadirektor Aare Urm riigi mainekujundusega tegelevalt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) lepinguprojekti, milles tehakse ettepanek moodustada koos Tallinna linnavalitsusega lauluvõistluse edukaks korraldamiseks kolmepoolne komisjon.

• Magus pirukas Eurovisioon

Urmi hinnangul on sisuliselt tegu sooviga sekkuda ühe telesaate korraldamisse, kuid sellega pole nõus ei Eurovisiooni Eesti-poolsed korraldajad ega saate kaubamärgi omanik Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU).

Võistlusest erinev arusaam

«Lauluvõistluse eesmärk on levilaulude esitamise propageerimine, see ei ole mingil juhul poliitilise propaganda koht,» nentis Urm.

Lepingu järgi seatakse kõikide Eurovisiooni puudutavate küsimuste lahendamiseks sisse 2/3 häälteenamuse nõue ning otsuste mittetäitmisel ootaks osapooli miljonitesse kroonidesse ulatuvad rahatrahvid.

«Ma ei nimetaks seda koostööks, vaid meile pähe istumiseks ja üheseks püüdluseks projekti üle võtta,» ütles Urm.

Peaministri nõuniku Tarmo Sumbergi sõnul on komisjon vajalik selleks, et nii Tallinn, mainekujundajad kui ka televisioon saaks suurürituse õnnestumiseks ja riigi tutvustamiseks paremini koostööd teha.

«Selleks, et Eestit tutvustada, on vaja enne kokku leppida, mida me endi kohta ütleme,» selgitas Sumberg.

Postimehele teadaolevail andmeil on EAS juba varem üritanud suunata ka kevadisel lõppkontserdil enam kui 100 miljoni inimeseni jõudvate Eestit tutvustavate videoklippide sisu, et see ühtiks projekti «Eesti tuntuks» ideedega Eesti märgist.

Riik ei tohi sekkuda

«Muidugi ei saa meie sundida neid muudatusi tegema, aga kindlasti saavad nad ise aru, et peaksime ajama ühte asja, mitte märkide otsingutel eri suundadesse kiskuma,» lausus EASi projektijuht Evelin Int-Lambot.

Tema sõnul tuleb enne hoolikalt läbi mõelda, millise mulje jätab vaatajatele peale videoklippide ka näiteks lavakujundus või kuidas toimub saate reklaam väljaspool Eestit.

«Meil on lihtsalt erinev arusaam, mis see Eurovisioon on,» lausus Int-Lambot.

Teade riiklike mainekujundajate soovist on jõudnud ka EBU kontrollrühma liikmeteni, kes on sellise koostööpakkumise üle hämmeldust avaldanud. Novembri alguses Tallinna külastanud Saksa telekanali NDR meelelahutustoimetuse juhi Jürgen Meier-Beeri väitel on esikohal lõppkontsert, mille stsenaariumi ning kujunduse, nagu ka kõige muu saates sisalduva üle otsustab ETV.

«Ka Taani ja Rootsi maksid oma televisioonile lisaraha, kuid sellest hoolimata ei sekkunud nad saate sisusse,» mainis Meier-Beer.

Meelelahutussaadete juhi sõnul teevad peale ETV saate edukuse nimel tööd ka kõik ülejäänud liikmesriigid, kelle ülesandeks on lisaks lauluvõistluse lõppkontserdi eetrisse andmisele ka korraldajamaa tutvustamine ning auditooriumi huvi tekitamine. Nii on mitmed Euroopa telejaamad plaaninud 2002. aastal kavasse Eesti-teemalisi dokumentaalfilme ning saateid, mida lauluvõistluseta ei tehtaks.

«Olen kindel, et lõppkontsert tuleb ehteestlaslik ja professionaalne ning et see on riigile parim reklaam,» lisas Meier-Beer.

Eurovisiooni lauluvõistlus toimub 25. mail Saku suurhallis Tallinnas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles