Tark mees taskus - pihuarvuti

Inimese elus võib tulla hetk, kus ta soovib piltlikult öeldes oma «mälu laiendada». Ehk teisisõnu – ilmneb, et oleks vaja endaga kaasas kanda sadu telefoninumbreid, arvutis kirjutatud tekste, päevaplaani ja muud, mida pea ei suuda meeles pidada.

Paljud inimesed kurdavad, et olulised tegemised ununevad hoolimata märkmikku tehtud sissekandest. Pihuarvuti päästab – sest vastavalt sinu soovile hakkab ta märgitud kellaajal taskus piiksuma. Just sel põhjusel hakkasin pisut vähem kui aasta tagasi kasutama pihuarvutit Palm Vx.

Inimesel, kes kasutab paberkalendrit, on üldjuhul mingi rutiin teatud kellaaegadel või kohtades sissekandeid vaadata. Tänaseks olen aru saanud, et rutiinist ei pääse ka pihuarvuti kasutaja. Siin on mõned rusikareeglid.

Esiteks tuleb õppida pihuarvutit kaasas kandma; teiseks sisestama andmeid kohe, mitte lükkama seda edasi; kolmandaks – teha valik just neist programmidest, mida vajad. Minu soovitus on pihuarvutist huvitujale – kui rutiiniga raskusi, siis pigem loobuda mõttest seda endale muretseda – niisama riiulile tolmu koguma jätmiseks on see liiga kallis.

Harjumusena on oluline ka regulaarne sünkroniseerimine ehk info vahetamine nn suure, laua- või sülearvutiga.

Esmalt kopeerid sinu töökohas või kodus asuvasse arvutisse pihuarvutiga komplektis olevalt laserplaadilt pihuarvuti andmebaaside peegelduse. Programmi nimi on Palm Desktop ja see avaneb Windowsi aknana.

Sünkroniseerimise käigus pistad pihuarvuti suure arvutiga ühendatud hoidjasse. Nüüd võrdleb programm andmeid kahes arvutis ja kirjutab uusimad andmed üle – vastavalt kas pihuarvutist suurde arvutisse või vastupidi.

Ühest küljest annab koopia tagatise, et andmed ei lähe kaotsi (näiteks pihuarvuti rikke korral), teisalt aga saad pihuarvutisse sisestatud andmeid otsida ka oma lauaarvutit kasutades.

Palmi operatsioonisüsteem on üks enamlevinuid, mida lisaks Palmile endale kasutavad Handspring, Sony, Motorola ja paljud teised.

Palmi pihuarvutil on puutetundlik ekraan, mida toksitakse vastava arvutiga kaasas oleva plastpliiatsiga (inglise keeles stylus). Ekraani alaosas on neli ikooni: «maja» viib kasutaja alati tagasi arvuti põhimenüüsse, «paberileht ja nool» iga programmi menüüdesse, «matemaatiliste tehete märgid» avab kalkulaatori ning «luup» märksõnaotsingu.

Põhiprogrammid arvutis olemas

Ostes uue arvuti on terve hulk programme sellega kaasas. Mõnda neist (nagu näiteks mängud) ei ole ma kunagi kasutanud. Samas olen leidnud paar head programmi internetist tasuta juurde, mida soovitan allpool.

Aga esmalt neist, mis arvutiga ühes.

Teksti sisestamiseks on kolm võimalust. Võib ühendada pihuarvutiga spetsiaalse täismõõtmelise klaviatuuri, mis on aga kallis (umbes 1700 krooni) või toksida puuteekraanile ilmuvalt miniklaviatuurilt, mis on ebamugav.

Mina kasutan kolmandat moodust: kiirkirja ehk Palmi terminoloogias programmi nimega Graffity. Palmi kiirkiri põhineb suurtähtedel, ent seda on pisut lihtsustatud, nii et mõne harjutamispäeva järel kribab aktiivne kasutaja tähti juba kiiresti ja muretult. Kirja (tähti ja numbreid) ei kirjutata ekraanile, selleks on ekraani all eraldi väljad.

Üks olulisemaid pihuarvuti funktsioone on lihtne kalendermärkmik. Soovid näiteks kirjutada üles homse kohtumise sõbraga kell 12. Selleks toksid põhimenüüs ikoonile «Date Book».

Avaneb kellaaegadega ekraan – ülevaade sinu päevast. Ülanurgas on terve nädal – kõigi päevade algustähed. Toksad pliiatsiga sobivale päevale. Siin toksad kella 12 reale ja kirjutad «kohtumine seal ja seal selle ja sellega».

Tahad ka meeldetuletust? Toksad kirjale «Details». Avaneb uus aken. Teed puute kasti «Alarm», sinna ilmub linnuke ja kõrvale kiri «5 minutes». See tähendab, arvuti hakkab homme viis minutit enne kella 12 piiksuma. Toksid «Ok». Aken kaob, su meeldetuletus on salvestatud. Loomulikult saab seda aega ka pikendada. Arvuti võib sind eelseisvatest asjadest teatada isegi nädala ja aasta varem. Kui soovid.

Date Book võimaldab automaatselt märkmeid korrata samal ajal nädala, kuu või aasta pärast – nagu kasutaja soovib. Seetõttu on kalendermärkmik väga mõnus näiteks sünnipäevade ülesmärkimiseks.

Märkmik Memo Pad abil võid kirja panna pikemaid tekste. Failinimedeks on siin iga dokumendi esimene rida. Otstarbekas on ehitada tekstidest oma süsteem – nii on lihtne märkmeid üles leida.

Programmidest kasutan veel telefonimärkmikku (Address Book) ja kalkulaatorit (Calculator).

Telefonimärkmiku juures ilmneb asjaolu, mida eelnevalt mainisin: harjumus seda pidevalt ja reeglipäraselt kasutada. Kohtud inimesega, annab keegi sulle visiitkaardi – salvesta see kohe oma märkmikku. Olen korduvalt sattunud probleemi ette – olen küll kohtunud inimesega, aga andmeid pole ometi märkmikus. Osadele inimestele olen lisaks tavaandmetele (nimi, telefonid, meiliaadress) lisanud ka märksõna, näiteks «arvutiabi». Nüüd, toksides selle sõna otsingusse näitab pihuarvuti kõiki isikuid, kellele olen antud omaduse andnud.

Mõnikord olen kasutanud ka meiliprogrammi Mail. Kallist modemit pole raatsinud osta, kuid saab ka selleta. Toksid lühikese e-kirja valmis ja vajutad ekraanil olevale nupule «Send». Kiri läheb Outboxi. Kui nüüd järgmine kord oma pihuarvutit sünkroniseerin (näiteks järgmisel hommikul tööpäeva alguses), kasutab see ära suures arvutis töötava Outlooki ja saadab selle kaudu sõnumi teele.

Programmid internetist

Internetist saab programme tõmmata näiteks aadressidelt www.palmblvd.com või www.tucows.com.

Netist tõmmatud tarkvarast kasutan ise elektroonilist märkmepaberit DiddleBug. See tasuta programm muudab kogu pihuarvuti ekraani «märkmeleheks», kuhu saad mingi soovitud meeldetuletuse, telefoninumbri või muu sellise sikerdada. Ning paari toksimisega panna ka meeldetuletustaimeri või kindla kellaaja.

DiddleBugil on Memo Padi ees mitmeid eeliseid. Näiteks võimaldab see kõige kiiremini märksõnu kirja panna – kiirkirja tähtede tegemiseks pole siin ju vaja kasutada ning vajadusel võid hoopis pildikese joonistada.

Veel olen netist saanud tekstilugemisprogrammi Peanutpress, mis on laua- ja sülearvutites laialt levinud Adobe Acrobati taskuanaloog. Peanuti juurde on kasulik otsida ka tekstide vastav konverteerija, mis Wordi ja Acrobati (vastavalt *.doc ja *.pdf laienditega) dokumendid pihuarvuti jaoks söödavaks muudab. Failid pihuarvuti ja lauarvuti vahel liiguvad üle sünkroniseerimise käigus.

Pihuarvutiga saab tegelikult palju enam teha. Paljud kasutavad seda aktiivselt elektronmängu asemel, mõni käib pihuarvutiga ka internetis – tarkvara selleks on uue masinaga kaasas.

Ma olen samuti erinevaid asju proovinud, ent tavaelus jäänud kasutama ikkagi kuut-seitset rakendusprogrammi. Kui nüüd arvestada, et pihuarvuti maksab tuhandeid kroone (odavaima saab umbes 3000-4000 krooni eest), tekib muidugi õigustatud küsimus: kas selline tark mees taskus tasub end ära?

Minu kogemus kinnitab, et tasub. Kuid seda juhul, kui oled ka muidu arvutit kasutav inimene. Ja mõistagi peab olema harjumus infot üles märkida.