Riigikogu kultuurikomisjon pooldab reklaami kaotamist avalik-õiguslikust televisioonist juba järgmise aasta teisest poolest, kui riik lisab ringhäälingueelarvele 10 miljonit.
Kultuurikomisjon pooldab reklaamivaba ETVd suvest
5. detsember 2001, 01:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile ringhäälinguseaduse muutmist arutanud Riigikogu kultuurikomisjon teeb täna parlamendile ettepaneku selle lugemine katkestada, ütles komisjoni esimees Mart Meri.
«Soovime katkestust selleks, et veenduda, kas järgmise aasta eelarves on kirjas täiendavad 10 miljonit krooni ning kas ka erakanalid maksavad lubatud summa teise poolaasta televisiooniloa eest,» selgitas Meri.
Postimehe andmetel on rahandusministeerium vajaliku täiendavad 10 miljonit krooni leidnud ja andnud selle kohta tipptasemel ka kinnituse.
Erakanalite Kanal 2 ja TV 3 esindajad on korduvalt kinnitanud valmisolekut litsentsitasu maksta, aastas oleks see kummaltki 15 miljonit, järgmisel aastal kokku 15 miljonit ehk 7,5 miljonit kummaltki, sest ETV oleks reklaamivaba 1. juulist.
Praegu on ringhäälingueelarveks kavandatud 192 miljonit krooni. Kui sellele summale lisanduks täiendavad 10 miljonit riigilt ning 15 miljonit erakanalitelt kompensatsiooniks selle eest, et ETV teisel poolaastal enam reklaami ei müü, siis saab ETV selle rahaga hakkama, arvas Meri.
Esimesel poolaastal teeniks ETV ka reklaamitulu edasi, mis hinnanguliselt võib ulatuda üle 20 miljoni krooni. ETV ametlik reklaamimüügi prognoos terve aasta peale on pisut alla 60 miljoni krooni. Lisaks teenib ETV erinevate teenuste osutamisega veel üle kümne miljoni krooni.
Kultuurikomisjoni esimehe hinnangul leiab ringhäälinguseaduse muutmise lõpphääletus aset tõenäoliselt 19. detsembril.
Uue ringhäälinguseaduse eelnõuga, mille avalikkuses üks enim poleemikat tekitanud säte puudutab reklaami väljaviimist ETVst, on praegusel kujul nõus ka Eesti Ringhäälingute Liit, kes on seaduse loomise protsessis aktiivselt kaasa löönud, edastas BNS.
Reklaami väljaviimise aluseks on ringhäälinguorganisatsioonide ja kultuuriministeeriumi kokkulepe, mille kohaselt on erajaamad nõus maksma litsentsitasu, et kompenseerida reklaamist saamata jäänud tulu. Samuti näeb lepe ette, et avalik-õiguslik ringhääling peaks aastas saama rahastatud vähemalt 250-270 miljoni krooni ulatuses, mis on praegu ka kavas.