Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse jõustumine, mis jätnuks firmasid ähvardava maksukoormuse tõusu kindlustusseltside meelevalda, lükkub tööandjate ja valitsuse kokkuleppel paari aasta võrra edasi.
Tööõnnetuskindlustus lükkub paar aastat edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumis ligi aasta tagasi valminud seaduseelnõu kohaselt ootab ettevõtjaid peale käesoleva aasta jaanuaris kehtima hakanud töötuskindlustusele lähiajal täiendav maksukoormuse tõus, kui jõustub sunduslik tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus.
Kuigi eelnõu kohaselt pidid firmad ja asutused hakkama kindlustama töötajaid tööõnnetuste ja kutsehaiguste vastu juba tänavu, seisab seaduse eelnõu vastuolude tõttu Riigikogu majanduskomisjoni laual.
Kindlustusseltside võim
Eelnõu vastu on esitanud valitsusele protesti nii tööandjate kui ka ametiühingute esindajad. «Tööstusettevõtetele tähendab seaduse jõustumine maksukoormuse tõusu, saime valitsusega kokkuleppele, et kindlustus ei hakka kehtima enne 2004. aastat,» ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis.
Et peaminister Mart Laar lubas jaanuaris tagasi astuda, alustavad tööandjad Kriisi sõnul lähiajal uusi läbirääkimisi erakondadega, tagamaks sõlmitud kokkuleppe kehtivuse ka uue koosseisuga valitsuse korral.
Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eelnõu puhul tekitab ettevõtjates vastuseisu, et firmad peavad töötajad kindlustama eraõiguslikes kindlustusseltsides.
Samuti annab eelnõu kindlustusseltsidele suure sõnaõiguse kindlustusmakse määramise osas. «Pole kindel, et kõik seltsid suudavad võetud kohustusi täita, mõne seltsi pankrotistumisel tõusevad aga kohe kindlustustariifid nagu praegu toimub liikluskindlustuses,» rääkis Kriis.
Eelnõu kohaselt määrab kindlustusselts firmale makse vastavalt ettevõtte riskiastmele.
Tööandjate keskliit on seisukohal, et esialgu peaks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus olema osa riiklikust sotsiaalkindlustussüsteemist.
Kriisi sõnul võiks seadusandja teha firmadele mööndusi eelkõige kutsehaigusi puudutava kindlustusmakse osas.
Fond määrab maksed
Praeguse eelnõu kohaselt hakkab tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust koordineerima kindlustusseltside poolt mittetulundusühinguna asutatud garantiifond. Kindlustussumma kehtestab rahandusminister garantiifondi nõukogu ettepanekul üheks aastaks.
Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Andres Lipstoki ütlusel on juba praeguseks tehtud eelnõusse põhimõttelisi muudatusi.