Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauluvõistluse õhtu juhtideks valitud ooperidiiva Annely Peebo ja Linnateatri näitleja Marko Matvere töötasu eelarvest siiski välja ei loe ETV arvestab Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamisel, et enam kui 122 miljonist eelarvekroonist annab 35 miljonit riik, kuid pole siiani esitanud valitsusele lauluvõistluse ametlikku ja läbipaistvat eelarvet.
«Me ei ole ETV-lt ametlikku eelarvet saanud, kunagi meiliga mingi variant saadeti, kuid see on praeguseks kindlasti juba muutunud,» ütles rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Hanna Hinrikus. «Ootame pikisilmi.» Esinejate jumestus saatejuhtidest kallim Vaheklipid maksavad neli miljonit
Tema sõnul saatis ministeerium eile ETV-le ka vastava kirja, kus juhtis telejaama tähelepanu asjaolule, et riik ei saa omapoolset toetust lauluvõistlusele määrata enne, kui on näinud ametlikke kalkulatsioone.
Möödunud aasta juulis lubas valitsus EBU-le, et katab Eurovisiooni lauluvõistluse eelarves need kulutused, mida ei õnnestu katta muudest allikatest. Nüüd soovibki rahandusministeerium enne riigi rahakoti avamist esmalt näha, kui palju on õnnestunud muid tuluallikaid leida ning kui otstarbekas on nende summade kasutamine.
ETV koostatud kolmeleheküljelise eelarveprojektiga 122,6 miljoni krooni kulutamiseks, mis kannab 30. novembri kuupäeva, pole rahul ka ringhäälingunõukogu esimees Tiit Sinissaar, kes ootab nõukogu 15. jaanuari istungiks ETV-lt lahtiseletatud eelarve esitamist.
Urm: Sinissaar pelgab
«Ootame, et ETV juhatus täidaks ringhäälingunõukogu otsust ja esitaks meile lahtikirjutatud eelarve, kus me saame natuke rohkem selgust summade kulutamisest. Praegu ei olnud seal mitte midagi muud kui ainult nimetus ja rahasumma,» nentis Sinissaar.
Samas lausus ta, et ringhäälingunõukogu ei saa eelarvet niikuinii enne kinnitada, kui on saabunud selgus valitsusepoolse rahaeralduse suuruse suhtes.
ETV juhatuse esimees Aare Urm aga ütles, et lauluvõistluse eelarve juba ongi detailselt lahti kirjutatud.
«Lihtsalt Sinissaar ei julge alla kirjutada, enne kui valitsus ei ole öelnud jah-sõna,» oletas Urm. «Tahaksin tähelepanu juhtida, et valitsus saab enamuse sellest rahast, mida ta eraldab, erinevate maksudena ju tagasi. Nii käibemaksudena, sotsiaalmaksudena, tulumaksudena kui ka nende maksudena, mis arvestatakse tehingutelt välismaa firmadega. Valitsuse osa tõenäoliselt jääbki 10-15 miljoni krooni juurde.»
Lauluvõistluse peaprodutsent Juhan Paadam peab samuti suureks saavutuseks seda, et valitsuselt oodatav summa on mullusuviselt 65 miljonilt kahanenud 35 miljonile kroonile. «Mida kiiremini me ametliku eelarve saame, seda parem. Üldiselt võiks see juba olemas olla,» lausus Paadam.
Kummalised kulutused
30. novembri kuupäeva kandev Eurovisiooni eelarve projekt näeb lauluvõistluse kogukuluks ette 122 648 000 krooni, millest suurima osa (49 miljonit) moodustavad kulutused tele-, heli- ja valgustehnikale.
Lauluvõistluse finantsdirektor Jaanus Kõusaar selgitas, et tehnika alapunktis on suurimaks väljaminekuks (11,5 miljonit) Rootsi Televisioonilt renditavad kaks digitaalset ülekandebussi kokku 18 kaameraga, kümme digitaalset Betacami videomagnetofoni ning kaks helibussi digitaalse heliülekande tegemiseks.
Samuti tulevad Rootsist 51 kommentaatoriboksi koos otseülekande tegemiseks vajaliku sisustusega ning sidetehnika satelliidiühenduse tarbeks.
«Koos tehnikaga saabub Tallinna ligikaudu 40 inimest, sealhulgas kaheksa operaatorit. Tehnika jääb Tallinna 17 päevaks,» kirjeldas Kõusaar.
Kontserdi valgustamiseks kulub eelarve järgi 6,7 miljonit krooni, mille eest riputatakse Saku Suurhalli lakke 330 liikuvat, 250 liikumatut ja 8 punktvalgusprozhektorit.
Lisaks töötavad kontserdi ajal kuus tossumasinat ning kogu vaatemängu juhivad kuus valgustehnika juhtimispulti.
«Valgustehnika renditakse peamiselt Rootsist või Taanist, lisaks kasutatakse võimalikult palju Eesti tehnikat, et hoida kulusid optimaalsena,» ütles Kõusaar.
Tallinna Eurovisiooni lõppkontserdi valguskunstnik on rootslane Per Sundin, kes pidas sama ametit kaks aastat tagasi Eurovisiooni Stockholmi kontserdi ajal.
Eelarvepunkt «show», mis sisaldab kulusid lavaehitusele, vaheklippidele, rezhiile ja vaheesinejatele, läheb maksma 16,1 miljonit krooni, millest ainuüksi lava ehitus neelab 7,7 miljonit krooni.
ETV pearezhissööri ja lauluvõistluse kunstilise juhi René Vilbre sõnul on lava kogu kontserdi kontseptsiooni alustalaks ning erinevad eksperdid nii EBUst kui mujaltki on juba tunnustanud Eesti uudset lavakujunduslikku lähenemist.
«Laval kasutame esimest korda Euroopas ka uudset videoprojektsioonitehnikat, lava abil esitame Eestit kui novaatorlikku ja innovatiivset pisikest Põhja-Euroopa riiki,» rääkis Vilbre.
Lava ehituse muudavad keerukaks liikuvad osad, mille abil muudetakse lava ilmet iga võistluslaulu puhuks. «Standardiks on selliste ürituste puhul kujunenud ka erinevate pürotehniliste efektide kasutamine, mis kõik kokku esitavad lavale väga kõrged tehnilised nõudmised,» lisas Vilbre.
Teletootjad rahulolematud
Eesti teletootjate liidu juhatuse esimees Toomas Kirss aga nentis, et eelarveprojektist paistab välja vaid raiskamine, kuid kõik muu on läbipaistmatu.
«Me ei tea, kes eelarve kokku pani ja kes näiteks hangib valgust, teletehnikat ja teisi teenuseid. Oleks tarvis vaadata, kas neil inimestel pole mängus omakasu,» ütles Kirss.
Tema sõnul saaks 6,7 miljoni krooni eest vajamineva valgustehnika juba osta, mitte rentida. «Eesti valgusfirmad pakuksid sama tehnika päevamaksumuseks 50 000 - 100 000 krooni,» tõi Kirss näite.
Tema sõnul on selgelt ülepingutatud ka kulutused Rootsi ülekandetehnikale (11 miljonit krooni), jumestusele (0,9 miljonit krooni) ning vaheklippidele (4,4 miljonit krooni).
«24 klipi puhul teeb see ühe minuti hinnaks 200 000 krooni,» imestas Kirss. «Vaheklippe võib muidugi teha ka 40 miljoni eest, aga kas on mõistlik niimoodi raha raisata. Eelarvet vaadates jääb tunne, et ei ole konsulteeritud teleprofessionaalidega.»
Kirsi sõnul jääb eelarveprojekti vaadates mulje, et lauluvõistlus kavatsetakse korraldada kõrbes, kuhu on vaja kohale tuua isegi joogivesi.
Eurovisiooni lauluvõistluse eelarve projekt
(seisuga 30. november 2001)
Kulud
EBU 4 860 000
Kindlustus 3 300 000
Tööjõukulu 3 300 000
Lähetused 1 410 000
Autoritasud 1 250 000
Halduskulud 1 089 000
Õigusabi ja tõlkimine 1 029 000
Käibemaks 940 000
Piletite müük ja
trükkimine 924 000
PR 560 000
Transport 211 000
Kokku üldkulud 17 825 000
Saku Suurhall 7 769 000
Käibemaks 3 723 000
Tööjõukulu 3 534 000
Telgid 3 329 000
Turvafirma 3 125 000
Soojakud-lisaehitused 1 432 000
Mööbel 1 089 000
Make-up 909 000
Afterparty 877 000
Turvavahendid 706 000
Osalejate toitlustamine 490 000
Ruumikujundus 390 000
Tiimi riided 300 000
Kokku läbiviimiskoht 27 673 000
Delegaatide
transport+saatjad 1 308 000
Töötasud 842 000
Käibemaks 598 000
Akrediteerimine 592 000
Ekskursioonid+meened 490 000
Vastuvõtukulud 409 000
Mööbel+tehnika 210 000
Simman Vabaõhumuuseumis 3 000
Kokku üritus 4 453 000
SVT - ülekande-, heli-
bussid + inimesed 11 459 000
Käibemaks 7 377 000
Tehnilise keskuse
renoveerimine 7 000 000
Saali valgus 6 721 000
Saali hääletustabloo 2 500 000
Saali ekraanid 2 400 000
Telekommunikat-
siooniteenused 2 180 000
Tööjõukulu 1 589 000
Telepildi
ülekandekulud 1 520 000
Elektrigeneraatorid ja elekter 1 513 000
Saali heli 1 200 000
Hotellid ja toitlustamine 593 000
Kaamerakraanad 579 000
Transport 466 000
Monitorid 400 000
Pildi tootmine internetile 360 000
Green-room 250 000
SAT bussid 250 000
Heli ja pildi kaabeldus
Saku Suurhallis 200 000
Raadioside 175 000
Videomontaaþiruum 75 000
Läbivaatusruum 40 000
Kokku tehnika 49 147 000
Meened, riided, sildid 406 000
Meedia 391 000
Muud (tööjõud,
haldus jne) 313 000
Printmaterjalid 247 000
Käibemaks 151 000
Kokku turundus 1 508 000
Lavaehitus 7 726 000
Vaheklipid 4 433 000
Käibemaks 1 468 000
Reþii 1 140 000
Lavakujundus 670 000
Vaheesinejad 500 000
Saatejuhid 168 000
Kokku show 16 104 000
Sisuhaldussüsteem 1 017 000
Tööjõukulud 837 000
Hosting+streaming+
tootmine 826 000
Käibemaks 336 000
Muud 166 000
Kokku online 3 182 000
Põhivara ost (arvutid,
monitorid, sisustus) 1 027 000
Tööjõukulud 610 000
Käibemaks 327 000
Rent 310 000
Teenused 290 000
Materjal 192 000
Kokku press 2 756 000
Kõik kokku 122 648 000
Alo Lõhmus, Villu Päärt
uudised@postimees.ee