Enamik meelelahutusest kaob ETVst

Rahva lemmik, kingsepp Johannes (Kaljo Kiisk) võib sügisesel telehooajal jääda ekraanile ilmumata Järgmisel nädalal ringhäälingunõukogus kinnitatav Eesti Televisiooni (ETV) eelarve võimaldab kanalil sügisest toota küll kultuuriprogrammi, lastesaateid ja publitsistikasaateid, kuid mitmete meelelahutus- ja haridussaadete asemel näidatakse võõrkeelseid hankesaateid või kordusi.

Ehkki enamik seniseid ETV eetris näidatavaid saateid jätkub ka kevadhooajal, tunnistas ETV tegevjuhi kohusetäitja Ilmar Raag, et sügisest on kanali programm märksa üheülbalisem. Ilmar Raag lahkub ETVst Vormelisõitu hakkavad näitama erakanalid

Nii jäävad sügishooajal programmist välja praegused meelelahutussaated «Teletaip», «Bläkkpoks», «Pehmed ja karvased» ning tõenäoliselt ka «Õnne 13».

Raagi sõnul on eelarves praegu raha ühe «Tähed muusikas»-tüüpi meelelahutussaate tootmiseks, kuid hetkel pole kindel, kas see kulutatakse Mart Sanderi juhitud show või mingi muu saate peale.

Lubatud raha ei tulnud

«Sügiseses tele-eetris pole kõigile ühiskondlikele huvigruppidele kindlasti oma saadet,» rääkis Raag. «Käesolevat aastat tuleb vaadata kui rasket üleminekuaastat reklaamivabasse keskkonda.» Tema sõnul sõltub sügisprogramm otseselt esimese poolaasta reklaamitulude laekumisest.

Raagi sõnul suurenesid programmikulud eelarves eelkõige investeeringute arvelt, mis tähendab, et amortiseeruva teletehnika uuendamiseks sel aastal raha pole.

«Eelarvepuudujäägi ja mõnede saadete väljaviimise põhjustas naiivne usk, et meil on just nii palju raha, nagu eelmisel aastal lubati,» selgitas Raag programmimahu vähendamise vajadust.

Nii Raagi kui ametist lahkunud Aare Urmi hinnangul saanuks programmi vähendavast kompromisseelarvest hoiduda juhul, kui valitsus oleks garanteerinud ringhäälingu rahastamise 250-270 miljoni krooni ulatuses.

Mullu aprillis andis nõukogu koos eratelekanalitega saavutatud kokkuleppele lubaduse, et ETV ja Eesti Raadio (ER) saavad selle summa tingimusel, et avalik-õiguslikest kanalitest kaob alates selle aasta juulist reklaam. Eratelejaamad kohustusid maksma reklaami väljaviimise eest avalik-õiguslikule ringhäälingule kompensatsiooni.

Käesoleva aasta riigieelarves on ETV-le ja ERile ette nähtud aga 217 miljonit krooni, millest telekanal saab 139 miljonit krooni. Aare Urm on varem pakkunud välja ka võimaluse võtta ETV-le riigigarantiiga laen, millest seni on loobutud.

Ringhäälingunõukogu esimees Tiit Sinissaar teatas eile ootamatult, et ETV vajab igal juhul uut laenu, kuna riigieelarves ette nähtud raha eest ei suuda telejaam toota programmi ega maksta tagasi vanu võlgasid - vastasel juhul tuleb nõukogul alustada kanali likvideerimisprotsessi.

«Arvestuslikult napib ETV-l sellel aastal umbes 20 miljonit krooni, seepärast kavatseme taotleda riigi garantiid uuele laenule,» ütles Sinissaar eile BNSile.

20 miljonit miinust

«Me arvestasime, et kuna reklaam kaob ETVst poole aasta pealt, siis umbes 15 miljonit krooni võiksid nad lisaks teenida kuni juulini reklaamiandjatelt ja 15 miljonit maksaksid eratelejaamad kompensatsiooni teisel poolaastal reklaami kadumise eest avalik-õiguslikust telejaamast,» rääkis Sinissaar. «Sellele vaatamata on ETV umbes 20 miljoni krooni eest alafinantseeritud,» lisas ta.

Raagi sõnul on ringhäälingunõukogu prognoos esimese poolaasta reklaamitulude osas ülepaisutatud.

Endine kultuuriminister Jaak Allik tunnistas Postimehele, et tekkinud olukorras pidanuks tagasi astuma hoopis ringhäälingunõukogu. «Ilmar Raag ja Aare Urm on teinud praeguses väga raskes rahalises situatsioonis parimat avalik-õiguslikku programmi, kuid nõukogu, kes nad tööle valis, vallandab nad - mida siis tegelikult soovitakse,» nentis Allik.

Uus ringhäälinguseadus näeb ette reklaami kadumise ETVst alates 1. juulist sellel aastal, seadus lubab pärast seda kasutada programmi tootmiseks annetusi ja sihtotstarbelisi programmitoetusi.