Valitsuse soov näha maksumaksja raha kulutamise aruandeid seab ohtu ajakirjandusvabaduse, leiavad ETV ja Eesti Raadio juhid, riskides jätta oma organisatsioonid sootuks rahata. Ametiühingujuht: Urm õhutas streiki
ETV ja ER ründavad valitsuse soovi kontrollida riigi raha kasutamist
1. veebruar 2002, 22:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigieelarvest on avalik-õiguslikule ringhäälingule raha ette nähtud, kuid selle kättesaamiseks peavad ringhäälingujaamad kultuuriministeeriumiga sõlmima eelarveseaduses ette nähtud sihtotstarbelise eraldise kasutamise lepingu.
Lepingu puudumise tõttu jäi Eesti Raadio (ER) jaanuaris ilma 1,4 miljoni suurusest ülekandest ja teatas eile hommikul suutmatusest maksta töötajatele välja lepingujärgne 620 000 krooni suurune palk, sest riigikassa polevat raadiole riigieelarvest ette nähtud raha üle kandnud.
«See on minu teada esimene kord Eesti Raadio ajaloos, kus töötajad ei saa palgapäeval töötasu,» ütles raadio peadirektor Ain Saarna BNSile.
Palk maksmata ei jää
Õhtuks oli ER siiski avastanud võimalused jaanuarikuu palga väljamaksmiseks, kuid juhatuse liikme ja finantsdirektori Joel Sarve sõnul ei jätku raadiol ikkagi raha ülejäänud kohustuste, sh riigimaksude tasumiseks.
Ka ETV tõstis eile riigi suunas süüdistuse rahata jätmises. «Kuigi ETV ei ole saanud riigikassast raha, maksab ta õigeaegselt välja kõigi oma töötajate palgad,» teatas ETV kommunikatsioonijuht Raivo Suni pressiteates.
«ETV sai kultuuriministeeriumilt juba kümmekond päeva tagasi teada, et riigikassast pole rahvustelevisioonile raha eraldatud. Seepeale ajatas ETV kõik suuremad maksed, et töötajad saaksid õigeaegselt kätte oma palgad.»
Katrin Jaakson rahandusministeeriumist selgitas, et tegelikult tulnuks riigieelarve raha kasutamise lepingud ETV-l ja ERil sõlmida juba eelmisel aastal, kuid et siis oli see praktika esmakordne ja tekkisid juriidilised vaidlused, mistõttu raha kanti üle ilma lepinguta.
«Nüüd oleme kindlal seisukohal, et leping on vajalik ning ringhäälingul pole selle sõlmimiseks mingeid takistusi. Niipea kui allkirjastatud leping jõuab meieni, kanname raha üle.»
Lepingu tekst määratleks ETV ja ERi ülesanneteks rahvuskultuuri arendamise ning maailmakultuuri paremiku vahendamise, mitmekesise ja tasakaalustatud programmi loomise, kõigi rahvastikurühmade, sh vähemuste infovajaduse rahuldamise ning peamiselt info-, kultuurhariduslike, koolitus- ja meelelahutussaadete loomise.
Lepinguist ei pääse
Lisaks sätestaksid lepingud ETV-le ja ERile kohustuse esitada kultuuriministeeriumile raamatupidamise aasta- ja vahearuandeid ning võimaldada ministeeriumile ka nende kontrollimist, et tuvastada raha kasutamise sihipärasust.
Ringhäälingujuhid on lepingute sõlmimise nõude vastu resoluutselt protesteerinud. Ringhäälingunõukogu esimees Tiit Sinissaar teatas 21. jaanuaril kirjas kultuuriministeeriumile, et sellise lepingu sõlmimine ei oleks kooskõlas avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide sõltumatuse põhimõtetega.
Eesti Raadio juhatuse liige ja finantsdirektor Joel Sarv lausus, et valitsus avaldab ringhäälingule survet ajakirjandusvabadust piirava lepingu sõlmimiseks.
«Lepingud püüavad kontrolli ringhäälingu üle allutada täitevvõimule, kuigi ringhäälinguseaduse põhimõte on, et kontroll kuulub ringhäälingunõukogu kaudu parlamendile,» lausus Sarv. «Lepinguga nähakse ette täitevvõimu-poolne määratlus, millist programmi me peame tegema. On tunda tugevat survet teha ETVst ja ERist riigitelevisiooni ja -raadiot.»
Ka ETV juhatuse esimehe kohusetäitja Ilmar Raag nõustus, et tegemist on riigi sooviga kontrollida ringhäälingu sisu.
«Leping, mida sõlmitakse igal aastal uuesti, oleks vastuolus sõltumatu finantseerimise põhimõttega. Me ju teame, kuidas valitsused ja ministrite koosseisud vahetuvad,» rääkis Raag. «Kui oleme igal aastal sõltuvuses ministeeriumi otsustest, siis varem või hiljem hakkavad võimul olevad poliitikud meile oma soove dikteerima.»
Esmaspäevast valitsuse pressibüroo direktorina tööd alustav Daniel Vaarik lausus, et ka näiteks Briti avalik-õiguslik ringhääling BBC teeb riigiga samalaadseid lepinguid ja annab raha kulutamisest riigile aru.
Jaanuaris raha tuli
«Praegu elame ajal, kus ühed asutused on läbipaistvad, teised aga ei ole,» rääkis Vaarik. «Peaminister on seisukohal, et lepingud tuleb sõlmida, kuid ta võtab nädala alguseni aja maha, kogub infot ning vajaduse korral kohtub asjaosalistega. Vaidlus saab lahenduse uuel nädalal.»
Kuigi ringhäälinguorganisatsioonid teatasid eile totaalsest rahatajätmisest, said tegelikult mõlemad ringhäälingujaamad riigikassast raha juba jaanuari kahel esimesel nädalal, ETV kahes osas 8,3 miljonit krooni ja ER kolmes osas 4,9 miljonit krooni.
Postimehe pärimise peale tunnistasid ETV ja ER jaanuarikuiste ülekannete toimumist, kuid raadiojuht Ain Saarna lisas, et mulluse eelarve kaheteistkümnendiku täissaamiseks pidanuks riigikassa ülekannetele lisama veel 1,4 miljonit krooni.